Huvitav

Sain 70-aastaseks laupäeval. Veebruarikuisel laupäeval, mil Tartus oli see kuiv pakane, mis pistab luudesse hoolimata sellest, et kannad oma kõige

Minu naine Moonika on maailma parim. Tark, ilus ja — nagu kiusamiseks — kümme aastat noorem kui mina. Tema ema

Kui ma abiellusin, arvasin, et talume kõike. Isegi vaesust. Isegi elu võõras korteris. Isegi pidevaid lubadusi, et “hiljem läheb paremaks”.

Aga alustame algusest. Sel päeval palus tütar tal postipakki järele sõita. Midagi erilist polnud — peatasin auto, jäin ootama. Õues

Minu nimi on Valve. Olen 70-aastane ja elan Tartus. Olen kogu elu säästnud. Mitte sellepärast et olen rikas — vaid

Minu nimi on Aino. Olen 70-aastane ja elan Tartus. Endelga oleme abielus olnud nelikümmend seitse aastat. See pole olnud filmilik

Minu nimi on Tiiu. Olen Tartust. Kogu elu olen olnud see kes organiseerib, see kes järeleannab, see kes ütleb jah

Minu nimi on Valve. Olen 67-aastane ja elan Tartus. Viis aastat olin see, mida tütar Kersti vajas. Valvelasteaed. Esmaspäeviti võtsin

Minu nimi on Toomas. Olen 60-aastane ja elan Tartus. Minu abielu Piretiga lõppes kui Andres oli nelja-aastane. Suuri draamasid polnud

Minu nimi on Raivo. Olen 58-aastane ja elan Tartus. Mu naine Moonika suri ühel märtsiteisipäeval, kui Markusel oli viisteist aastat.