Aga sel talvel midagi muutus. Ei tea, kas see oli külm, või see, et poeg Andres tuli jaanuaris külla ja
Read more
Olen viiskümmend neli aastat vana ja töötan haiglaks hooldajana Tartus. Elan üksi kaksteist aastat sellest ajast, kui Mairiga lahku läksin.
Read more
«Ma ei ole sind kunagi armastanud.» Seitse sõna. Ja kõik. Kristiina seisis köögis, kus nad olid koos keedetud lugematuid lõunaid,
Read more
Olime kakskümmend kaheksa aastat abielus. See polnud filmiabielu. See oli päriselu abielu, oma heade ja kehvade perioodidega, lastega vahel, tööga,
Read more
Mason elab meiega juba palju aastaid. Mõnikord tundub mulle, et ta on alati siin olnud. Koridoris, köögis, minu tooli kõrval,
Read more
Minu nimi on Eleanor. Eelmisel sügisel matsin oma mehe, kellega jagasin peaaegu viiskümmend aastat elu. Pärast matuseid oli kodu mõnda
Read more
Tema dokumentides oli lühike märge: «Ainult mugavuspaigutus». Varjupaigas teadsid kõik, mida see tähendas. Nii märgistati loomi, kellele veterinaaride sõnul oli
Read more
Kui varjupaiga töötajad tegid pärastlõunast ringi mööda puurikäike, peatusid nad äsja saabunud koera puuriuste ees ja jäid mõneks sekundiks vaikseks.
Read more
Kui mu lapselaps Markus sündis, nutsin haigla koridoris õnnest, mida ma ei teadnud, et suudan veel tunda. Olin kuuskümmend üks
Read more
Ma olin pikka aega üksi elanud. Alguses tundus see isegi rahulik: oma tuba, oma vaikus, oma harjumused. Keegi ei küsinud,
Read more