Author: Olivia

Sel päeval sai vanaema seitsekümmend kaheksa. Ta nõudis kindlalt, et kutsuks kogu pere restorani. – Mitte iga päev ei saa

Olen nelikümmend neli aastat vana. Mul on abikaasa, täiskasvanud üliõpilasest tütar, töö, igapäevaelu ja elu, mille ehitasin ise üles. Mitte

Endiselt on mul raske uskuda, et see kõik minuga juhtus. Mõnikord istun köögis, vaatan sedasama lauda, mille taga valmistasin oma

Räägin, kuidas kõik oli… Seisime naabriga õues, vestlesime millestki tühisest. Mainisin muuseas, et poeg tahab sünnipäevaks väga jalgratast, aga kuidagi

🐶 Mõnikord ei tõmba meid ligi lihtsalt armas kutsikas, vaid tema pilk, energia ja iseloom. Üks tundub tugev ja julge,

Minu nimi on Kaja, olen viiskümmend üks aastat vana. Elan Tartus, samas majas, kus olen elanud viimased kakskümmend aastat, sellest

Minu nimi on Maris ja olen nelikümmend kolm aastat vana. Elan Tartus, samas linnaosas, kus sündisin, kus üheksateistaastasena kohtasin Toomast

💄 Mõnikord ei tõmba meid ligi lihtsalt ilus toon, vaid see, mis sobib kokku meie sisemise seisundiga. Ühe värvi valivad

Minu nimi on Kristiina, olen nelikümmend kolm aastat vana. Elan Tallinnas, väikeses korteris Kalamaja lähedal, kuhu kolisin kuus aastat tagasi,