Miks meie vanaemad kutsusid seda taime „koduseks arstiks“? See kasvas aknalaual sugugi mitte ainult ilu pärast!

🌿  Kas mäletate kalanhoe taime? 🌱 Seda paksude, lihakate lehtedega toataime, mis kasvas kunagi paljudes Eesti kodudes meie emade ja vanaemade aknalaudadel?

Sageli seisis see köögiaknal pelargoonide ja aaloe kõrval. Vanaemad hoolitsesid selle eest hoolega ning ütlesid mõnikord: „Ära seda lille ära viska, seda võib veel vaja minna!“

Pole ime, et kalanhoed kutsuti vanasti „koduseks arstiks“.

Aga miks just see taim sellise hüüdnime sai? Milleks meie vanaemad seda kasutasid ja kui palju tõtt on vanades rahvatarkustes? 💚

🌱 1. Vanaemad kasutasid selle lehti naha hooldamiseks

Rahvameditsiinis kasutati mõne kalanhoe liigi lehemahla väikeste nahavigastuste, kriimustuste ja ärritunud naha puhul.

Usuti, et see aitab nahal kiiremini paraneda. Tänapäeval uurivad teadlased samuti mõnede kalanhoe liikide koostises leiduvaid aineid ja nende võimalikku mõju nahale.

Kuid oluline on teada, et kodus valmistatud taimemahl ei ole kontrollitud ravim ning selle ohutus ja tõhusus pole piisavalt tõestatud.

🌿 2. Kalanhoed kasutati vanasti ka nohu korral

Mõnes peres oli kombeks kasutada kalanhoe mahla kinnise nina ja nohu puhul.

Selliseid võtteid anti edasi põlvest põlve. Just seepärast peeti seda taime koduses majapidamises nii väärtuslikuks.

Tänapäeval ei soovitata aga kalanhoe mahla iseseisvalt ninna tilgutada, eriti lastele. Taimemahl võib ärritada õrna limaskesta ning selle ohutus pole tõestatud.

🍃 3. Selle lihakates lehtedes leidub huvitavaid looduslikke ühendeid

Mõned kalanhoe liigid sisaldavad flavonoide ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid.

Laboratoorsetes uuringutes on uuritud nende võimalikku antioksüdantset ja põletikuvastast toimet.

See ei tähenda siiski, et taime võiks kodus ravimina kasutada.

Oluline on meeles pidada, et kõik kalanhoe liigid ei ole ühesugused. Mõned sisaldavad mürgiseid ühendeid, mis võivad olla ohtlikud inimestele ja lemmikloomadele.

Seetõttu ei tohiks kalanhoe lehti ega mahla omal käel sisse võtta.

🪴 4. Miks see taim meie vanaemade kodudes nii hästi kasvas?

Kalanhoe on sukulent, mis suudab oma paksudesse lehtedesse vett koguda.

Seetõttu ei vaja see igapäevast kastmist ning talub lühiajalist kuivust üsna hästi.

Kõige paremini kasvab kalanhoe valgusküllases kohas, vett hästi läbilaskvas mullas.

💧 Kõige tavalisem hooldusviga on liigne kastmine!

Kui muld on pidevalt märg, võivad taime juured mädanema hakata. Enne järgmist kastmist tuleks lasta mullal korralikult taheneda.

🌱 5. Mõned kalanhoed kasvatavad oma leheservadesse pisikesi taimi!

See on üks kõige hämmastavamaid omadusi, mida paljud inimesed lapsepõlvest mäletavad.

Teatud liikidel, näiteks elupuu-kalanhoedel, kasvavad lehtede servades väikesed taimekesed, millel võivad juba pisikesed juured küljes olla.

Kui need maha kukuvad ja sobivale pinnasele satuvad, võivad nad iseseisvalt kasvama hakata.

Kujutage ette: ühestainsast taimest võib aja jooksul saada terve hulk uusi taimi! 😍

Võib-olla just sellepärast leidus vanaemade aknalaudadel sageli mitu väikest kalanhoe potti. Neid jagati naabritele, sõbrannadele ja sugulastele.

🌿 6. Vana taime saab lihtsasti uuendada

Kui kalanhoe on liiga pikaks veninud või alt hõredaks muutunud, ei pea seda kohe ära viskama.

Paljusid liike saab paljundada varrepistikutega. Selleks lõigatakse terve võrse, lastakse lõikepinnal veidi kuivada ning istutatakse see sobivasse, õhurikkasse mulda.

Nii saab vanast taimest kasvatada uue ja ilusa toataime.

❤️ Aga kõige ilusam on selle taime juures hoopis midagi muud…

Kalanhoe meenutab aega, mil peaaegu igal aknalaual kasvas mõni taim, millel oli oma lugu.

Üks lill oli saadud emalt, teine naabrinaise käest, kolmas oli kasvanud samas peres juba aastaid.

Meie vanaemad teadsid täpselt, milline taim armastab päikest, millist tuleb harvem kasta ja millist hoiti alles vanade rahvatarkuste tõttu.

Mõnikord piisas ühest väikesest lehekesest või taimevõrsest, et meenuks terve lapsepõlv.

Vanaema köök, pitskardinad aknal, lillepotid reas ja tema hoolitsevad käed… 🥹💚

Tänapäeval teame taimede omadustest rohkem ning mõistame, et kõik vanad ravivõtted ei olnud ohutud. Kuid mälestused neist taimedest ja meie vanaemade tarkustest on endiselt kallid.

🌿 Aga kas teie mäletate kalanhoed oma lapsepõlvekodust? Kas teie ema või vanaema kutsus seda samuti „koduseks arstiks“?

❤️ Kui see taim on teile tuttav, vajutage südamele ja kirjutage kommentaaridesse, mida teie vanaema selle taime kohta rääkis! Võib-olla kasvab see teie kodus tänapäevani?