Huvitav

Abiellusin Marekiga kakskümmend kolm aastat tagasi. Tema ema Helle elas Mustamäel, oma vanas korteris, rõduga, kus kasvasid alati pelargoonid —

Olen kaheksakümmend kaks aastat vana ja elan Tallinnas, Mustamäel, samas korteris, kus kasvatasin oma kahte last. Pärast seda, kui mu

Kakssada eurot. Iga kuu. Püsimakse, seadistatud kuu kolmandaks päevaks, selgitusega: „Mia – võimlemine.” Kolme aasta jooksul ei ole ma vahele

Sel hommikul tõusin vara. Panin selga sinise kleidi, mida hoian eriliste puhkude jaoks, seadsin juuksed korda, panin kõrvarõngad, mille Andres

Olen olnud üksi kaheksa aastat. Ma ei valinud seda. Mu mees Rein suri südamerabandusse ühel veebruarikuisel hommikul, saapad jalas, nagu

Aga sel talvel midagi muutus. Ei tea, kas see oli külm, või see, et poeg Andres tuli jaanuaris külla ja

Olen viiskümmend neli aastat vana ja töötan haiglaks hooldajana Tartus. Elan üksi kaksteist aastat sellest ajast, kui Mairiga lahku läksin.

«Ma ei ole sind kunagi armastanud.» Seitse sõna. Ja kõik. Kristiina seisis köögis, kus nad olid koos keedetud lugematuid lõunaid,

Olime kakskümmend kaheksa aastat abielus. See polnud filmiabielu. See oli päriselu abielu, oma heade ja kehvade perioodidega, lastega vahel, tööga,

Minu nimi on Eleanor. Eelmisel sügisel matsin oma mehe, kellega jagasin peaaegu viiskümmend aastat elu. Pärast matuseid oli kodu mõnda