Huvitav

Minu nimi on Valve. Mul on 63 aastat ja elan üksi Tartus sellest ajast, kui lapsed läksid igaüks oma teed.

Minu nimi on Piret. Mul on 65 aastat ja elan seitse aastat üksi Tartus. Mu mees suri südamerabandusse kui mul

Ma pole kunagi olnud naine, kes iga hooajaga endale uusi riideid ostab. Mul oli alati põhimõte „hiljem”. Head kingad —

Need köögiviljakotletid on tõeline päästerõngas, kui tahad midagi kiiret, maitsvat ja toitvat 🥒😍 Valmistada saab sellest, mis parasjagu kodus olemas

Kolmapäeval pärastlõunal helistas mulle Kaire. Kaire on minu poja Markuse naine. Oleme kaksteist aastat perekond — või midagi selle taolist.

Ma kasvatasin oma poega üksinda. Kui me tema isaga lahku läksime, oli Martin alles viiene. Mäletan siiani seda väikest kahetoalist

Sain 70-aastaseks laupäeval. Veebruarikuisel laupäeval, mil Tartus oli see kuiv pakane, mis pistab luudesse hoolimata sellest, et kannad oma kõige

Minu naine Moonika on maailma parim. Tark, ilus ja — nagu kiusamiseks — kümme aastat noorem kui mina. Tema ema

Kui ma abiellusin, arvasin, et talume kõike. Isegi vaesust. Isegi elu võõras korteris. Isegi pidevaid lubadusi, et “hiljem läheb paremaks”.

Aga alustame algusest. Sel päeval palus tütar tal postipakki järele sõita. Midagi erilist polnud — peatasin auto, jäin ootama. Õues