Ta leiti vana poe juurest linna serval. Suur, räsitud, nina kriimustatud, kõrv rebenenud ja pilgus tõelise tänavavõitleja ilme. Ta nägi
Read more
Liisa on kolmteist aastat vana. Tema ema, minu poja Jaanikese esimese abielu naine, suri, kui Liisa oli üheksa. Vähk. Kiiresti,
Read more
Armid on mul üheksateist aastast saati. Ma ei hakka üksikasju rääkima, sest see pole praegu oluline — oluline on see,
Read more
Viiekümne kaheksa aastasena ei oodanud ma, et hakkan enne kohtingut uuesti närvis olema. Olen kuus aastat üksi elanud, sellest ajast
Read more
Olen seitsekümmend kolm aastat vana. Töötasin nelikümmend aastat samas transpordifirmas Tallinnas — algul juhina, hiljem kontoris. Läksin pensionile korraliku pensioniga,
Read more
Kui Marta esimest korda ajutisse perekonda toodi, kartis ta peaaegu kõike. Ta seisis vastu seina, saba jalge vahel, ja vaatas
Read more
Tulin Leonhardi majja jaanuaris, hooldusagentuuri kaudu Tallinnast. Olin nelikümmend kaks aastat vana, mul oli kuueteistkümneaastane tütar, üür mida ma üksi
Read more
Olin selles majas elanud juba neli aastat. Viiekorruseline paneelmaja Tartus, kitsas trepikoda, kus liftisein kriuksus igal hommikul ja naabrite televiisor
Read more
Minu nimi on Kristiina, mul on kolmkümmend kaks aastat ja elan üksi väikeses majas vaiksel tänaval. Mõni aasta tagasi märkasin,
Read more
Ta istus külmas puuris — tiine, vaikne, pea longus ja silmades liiga palju väsimust nii noore koera kohta. Varjupaigas teati:
Read more