Kalanhoe – kirurg ilma skalpellita. Elu lill

Veel mõnikümmend aastat tagasi võis kalanhoed näha väga paljudel aknalaudadel. Mõne jaoks oli see lihtsalt vähenõudlik toataim, kuid paljud meie emad ja vanaemad hindasid seda hoopis teisel põhjusel.

Kalanhoed nimetati rahvasuus „koduarstiks“, „elupuuks“ ja isegi „kirurgiks ilma skalpellita“. Selle lehti ja mahla kasutati kodustes rahvameditsiini võttetes ning teadmisi taime kasutamise kohta anti sageli edasi põlvest põlve.

Tänapäeval kasvatatakse kalanhoed enamasti ilutaimena, kuid selle taime ajalugu on palju huvitavam.

Kõik kalanhoed pole ühesugused

Kalanhoe perekonda kuulub väga palju liike, kuid rahvameditsiinis on tuntumad eelkõige kaks: Degremona kalanhoe ja sulgjas kalanhoe.

Degremona kalanhoe tunneb üsna lihtsalt ära. Selle piklike lehtede servadesse tekivad väikesed taimekesed ehk „pojad“. Kui need maha kukuvad, võivad nad kiiresti juurduda ja hakata iseseisvalt kasvama.

Sulgjal kalanhoel on tavaliselt rohelised, lihakad ja veidi ümarama kujuga lehed. Ka seda liiki on traditsiooniliselt kasutatud erinevate koduste vahendite valmistamiseks.

Just nende kahe liigi mahl on olnud rahvameditsiinis kõige hinnatum.

Miks kalanhoed nii kõrgelt hinnati?

Kalanhoe lehed sisaldavad suurel hulgal vett ning mitmesuguseid taimseid ühendeid. Neis leidub muu hulgas orgaanilisi happeid, polüsahhariide, mineraalaineid ja teisi bioaktiivseid ühendeid.

Kõige sagedamini kasutati värsketest lehtedest saadud mahla. Traditsiooniliselt seostati seda eelkõige naha ja väiksemate pindmiste vigastuste hooldamisega.

Just sellest pärineb ka kuulus nimetus „kirurg ilma skalpellita“.

Vanasti võis kalanhoe olla kodus sama loomulik abiline nagu kummel, aaloe või saialill. Kui aknalaual kasvas suur ja tugev taim, teadsid vanemad inimesed sageli täpselt, milleks nad selle lehti hoidsid.

Kuidas kalanhoed vanasti kasutati?

Rahvameditsiinis kasutati kalanhoe lehti ja mahla mitmel viisil. Värskeid lehti purustati, neist pressiti mahla ning valmistati tõmmiseid ja erinevaid segusid.

Kõige rohkem seostati kalanhoed naha hooldamisega. Seda kasutati traditsiooniliselt väikeste kriimustuste, marrastuste ja muude pindmiste nahakahjustuste puhul.

Mõnes peres olid omad kindlad võtted. Üks vanaema kasutas värsket lehte, teine pressis sellest mahla, kolmas valmistas segu, mille retsepti oli õppinud oma emalt.

Sellised kodused teadmised liikusid sageli suuliselt edasi ning seetõttu võis kalanhoe kasutamine perekonniti üsna palju erineda.

Kalanhoest valmistati ka erinevaid koduseid vahendeid

Vanades rahvameditsiini retseptides võib kohata kalanhoe mahla, tõmmiseid, ekstrakte ja salve.

Sageli soovitati kasutada täiskasvanud taime lihakaid lehti. Lehed pesti hoolikalt ning neist pressiti mahla või valmistati muid segusid.

Mõnes traditsioonilises retseptis soovitati lõigatud lehti enne kasutamist mõnda aega jahedas hoida. Selliseid vanu võtteid ei tasu siiski võtta tänapäevase meditsiinilise ravijuhisena.

Eriti oluline on meeles pidada, et taime mahla ei tohiks omal käel silma, sügavasse haava ega muusse tundlikku piirkonda panna. Samuti ei tohiks kalanhoe kasutamine asendada arsti määratud ravi.

Vana aknalauataim, mida tasub uuesti avastada

Võib-olla seisab kalanhoe ka praegu teie ema või vanaema aknalaual. Võib-olla mäletate lapsepõlvest, kuidas keegi murdis taimelt lehe ja ütles: „Ära seda lille ära viska, see on kasulik.“

Just sellised taimed jutustavad palju ka meie perede ajaloost. Kunagi ei kasvatatud kõiki toalilli ainult ilu pärast. Mõni pandi aknalauale teadmisega, et sellest võib vajadusel kasu olla.

Tänapäeval teame, et rahvameditsiini kogemusi tuleb eristada tõenduspõhisest ravist ning tõsisemate terviseprobleemide korral tuleb pöörduda arsti poole. Kuid see ei muuda kalanhoe lugu vähem huvitavaks.

See tagasihoidlik taim on seisnud meie emade ja vanaemade aknalaudadel aastakümneid ning paljud mäletavad seda siiani kui kodust „elupuud“.

Kas teie lapsepõlvekodus kasvas kalanhoe? Ja kas mäletate, milleks teie ema või vanaema seda kasutas? Kirjutage kommentaaridesse. Võib-olla on mõni vana perekondlik nipp teil tänaseni meeles. ❤️