Huvitav

Mees hakkas mulle lilli kinkima. Alguses — roose. Punased, nagu postkaardilt sõbrapäevaks. Siis — tulpe, freesiaid, pojenge. Iga päev —

Mul oli alati tunne, et midagi on valesti. Et olen justkui võõras, üleliigne, mitte päriselt sellesse perepessa sisenenud. Mu vend

Nii kaua kui end mäletan, olen olnud see, kes “saab ise hakkama”. Ei kurtnud, ei teinud draamat, õppisin hästi, ei

Ma küpsetasin porgandikoogi, ostsin potilille. Riietusin tagasihoidlikult, mitte pidulikult — tahtsin lihtsalt, et kõik läheks rahulikult. Poeg kolis hiljuti kokku

Ma ei oleks kunagi arvanud, et võin oma last nii vähe tunda. Paljude aastate jooksul elasin ma veendumuses, et poeg

Ta lahkus hommikul, nagu tavaliselt: jõi kohvi, jättis tassi kraanikaussi, võttis kohvri ja teel olles ütles, et helistab õhtul ja

Mu ema töötas samas pagaritöökojas kaheksateist aastat. Kõik armastasid teda ning nimetasid teda “Küpsiseks”. Ta teadis püsiklientide nimesid ja mäletas,

♈ Jäär Sel nädalal kuuled sa lõpuks «jah» seal, kus kaua oli «oota». Uudis, mida ootasid, jõuab sinuni kiiremini, kui arvad.

Külalised jäid liikumatuks. Muusika vaibus. Paus rippus õhus nagu äikesetorm keset päikselist päeva. Seisin oma mehe kõrval, valges kleidis, justkui

Kui mu poeg kolis oma tüdruku juurde, rõõmustasin nagu suutsin: ostsin neile köögiga sobivas värvitoonis rätikud, pakkisin koduseid küpsetisi kotikesse