Miks ma puistan kassiliivakasti veidi söögisoodat ja millal sellest tõesti abi võib olla

Ebameeldiv lõhn kassiliivakastist on üks tavalisemaid probleeme, millega kassiomanikud kokku puutuvad. Isegi kvaliteetne kassiliiv ei suuda alati lõhna täielikult kinni hoida, eriti siis, kui kodus on soe, kast asub halvasti ventileeritud kohas või seda kasutab mitu kassi.

Üks lihtsamaid vahendeid, mis võib aidata lõhna vähendada, on tavaline söögisooda. See ei varja ebameeldivat lõhna tugeva aroomiga, vaid võib aidata osa lõhna põhjustavatest ühenditest neutraliseerida.

Söögisoodat tuleb siiski kasutada mõõdukalt. See ei asenda regulaarset puhastamist ning liiga suur kogus peent pulbrit võib tolmata ja tundlikule kassile ebameeldiv olla.

Kuidas söögisooda liivakastis toimib

Söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaat võib siduda osa lõhnadest ja vähendada nende tugevust. Seetõttu lisatakse seda mõnikord ka tööstuslikult valmistatud kassiliivadele ja lõhna neutraliseerivatele toodetele.

Kõige paremini aitab see siis, kui liivakasti puhastatakse korrapäraselt ja lõhn ei ole veel plasti sisse imbunud. Kui kassiliiva pole kaua vahetatud või vana kast lõhnab ka pärast pesemist uriini järele, ei lahenda söögisooda probleemi üksi.

Kuidas söögisoodat õigesti kasutada

Puhas ja täiesti kuiv liivakast puista üle väga õhukese söögisoodakihiga. Seejärel vala peale tavaline kassiliiv ja sega ettevaatlikult.

Keskmise suurusega liivakasti puhul piisab tavaliselt umbes 1-2 supilusikatäiest. Paksu valget pulbrikihti ei ole vaja teha ega söögisoodat iga päev juurde puistata.

Veel ettevaatlikum viis on panna väike kogus söögisoodat ainult kasti põhja ja katta see piisavalt paksu kassiliivakihiga. Nii puutub kass pulbriga vähem kokku ega hinga seda kaevamise ajal nii kergesti sisse.

Kui kassiliiva koostises on juba söögisoodat või lõhna neutraliseerivaid aineid, pole seda tavaliselt vaja juurde lisada.

Millal tasub sellest võttest loobuda

Söögisoodat ei tasu kasutada või tuleb seda teha eriti ettevaatlikult, kui:

* kassil on astma või tundlikud hingamisteed;
* kassiliiv on juba niigi väga tolmune;
* kass kipub kassiliiva lakkuma või sööma;
* tegemist on väikese kassipojaga, kes kõike maitseb;
* kass hakkab aevastama, köhima või tema silmad ärrituvad;
* kass ei taha pärast muudatust enam liivakasti kasutada.

Kui kass hakkab kasti vältima, eemalda söögisooda, pese kast puhtaks ja kasuta taas talle tuttavat kassiliiva.

Söögisooda ei asenda igapäevast puhastamist

Kõige olulisem vahend lõhna kontrollimiseks ei ole söögisooda, vaid regulaarne puhastamine.

Väljaheited ja märjad kassiliivaklombid tuleks eemaldada vähemalt kord päevas. Kui kodus elab mitu kassi, võib seda olla vaja teha sagedamini.

Kassiliiva tuleb regulaarselt juurde lisada, et kass saaks tavapäraselt kaevata ja oma väljaheited katta. Aeg-ajalt tuleb kogu kassiliiv välja vahetada ning kast pesta sooja vee ja lõhnatu pehme pesuvahendiga.

Vältida tuleks tugeva lõhnaga puhastusvahendeid, kloori ja eeterlikke õlisid. Kassi haistmismeel on inimese omast palju tundlikum ning inimesele meeldiv lõhn võib loomale olla väga häiriv.

Kontrolli ka liivakasti ennast

Vana plastkasti pinnale tekivad aja jooksul väikesed kriimustused. Nendesse võivad koguneda uriinijäägid ja bakterid, mistõttu püsib ebameeldiv lõhn ka pärast pesemist.

Kui tühi ja puhas liivakast lõhnab endiselt halvasti, võib olla aeg see välja vahetada.

Ka kinnine liivakast ei lahenda alati probleemi. See võib lõhna inimese eest varjata, kuid kasti sees muutub see kassile veelgi tugevamaks. Seetõttu vajab kinnine kast eriti sagedast puhastamist.

Mitu liivakasti kodus vaja on

Kui kodus elab mitu kassi, võib üks ühine kast kiiresti määrduda ja tugevalt lõhnama hakata.

Sageli soovitatakse arvestada iga kassi kohta ühe liivakastiga ning lisada veel üks varukast. Näiteks kahe kassi puhul võiks kodus olla kolm liivakasti.

Need tasub paigutada erinevatesse vaiksetesse ja kassile hõlpsasti ligipääsetavatesse kohtadesse, mitte kõrvuti ühte nurka.

Millal võib tugev lõhn viidata terviseprobleemile

Kui uriini lõhn muutub äkki tavapärasest palju tugevamaks, kass käib kastis sagedamini, pingutab, häälitseb või urineerib väga väikestes kogustes, ei tohiks probleemi lihtsalt söögisoodaga varjata.

Sellised muutused võivad mõnikord viidata kuseteede või mõnele muule terviseprobleemile. Sellisel juhul tasub pöörduda loomaarsti poole.

Mida ei tohiks teha

Ära puista kasti suurt kogust söögisoodat. Paks pulbrikiht võib tolmata ja jääda käppade külge.

Ära sega söögisoodat lõhnastatud pulbrite ega eeterlike õlidega. Tugevad lõhnad võivad kassile olla häirivad ning mõned aromaatsed ained pole talle ohutud.

Ära kasuta söögisoodat kassiliiva asemel. See ei ima piisavalt vedelikku ega paku kassile sobivat kaevamispinda.

Ära püüa ainult püsivat lõhna varjata. Kõigepealt tuleb eemaldada määrdunud kassiliiv, pesta kast puhtaks ja kontrollida, kas vana kast vajab väljavahetamist.

Kokkuvõtteks

Väike kogus söögisoodat võib aidata kassiliivakasti ebameeldivat lõhna vähendada, kuid see on ainult lisavahend.

Puista seda õhukese kihina kassiliiva alla, väldi liigset tolmu ja jälgi hoolikalt kassi reaktsiooni. Kui kassil on tundlikud hingamisteed, ta kipub liiva sööma või hakkab kasti vältima, on parem sellest võttest loobuda.

Kõige tähtsam on eemaldada mustus iga päev, vahetada kassiliiva regulaarselt, pesta kasti ning tagada ruumis hea õhuvahetus.

Kas oled proovinud kassiliiva hulka söögisoodat lisada või kasutad ebameeldiva lõhna vähendamiseks mõnda muud toimivat võtet? Jaga oma kogemust kommentaarides 👇🐈