KAS TEATE, MIKS TÕLVLEHIKUT KUTSUTAKSE „NAISTE ÕNNEKS“ JA MIKS ON SELLE ÕITSEMISELE AMMUSTEST AEGADEST ERILIST TÄHENDUST OMISTATUD?
🤍 Tõenäoliselt olete vähemalt korra kuulnud, et tõlvlehikut (Spathiphyllum) kutsutakse „naiste õnneks“. Mõnel kasvab see aastaid aknalaual, teine saab selle kingituseks emalt, õelt või sõbrannalt ning mõni naine ostab selle just vana uskumuse pärast: räägitakse, et koos selle taimega võivad koju tulla armastus, harmoonia ja head muutused.
Aga miks sai just see valgete õitega toataim nii erilise nime?
Tõlvlehikuga on seotud palju ilusaid uskumusi. Selle valget kõrglehte on seostatud puhtuse, õrnuse ja naiselikkusega ning aja jooksul kujunes taimest armastuse ja koduse harmoonia sümbol. Eriti sageli soovitati seda naistele, kes unistasid lähedase inimese leidmisest või soovisid hoida peres soojust ja üksmeelt.
On olemas isegi uskumus, et vallalisel naisel olevat parem saada tõlvlehik kingituseks kui see ise osta. Sellist taime peeti omamoodi talismaniks, mis pidi ellu armastust tooma. Abielunaiste puhul seostati seda aga kodurahu, vastastikuse mõistmise ja tugevate suhetega.
Loomulikult on need rahvapärased uskumused, mitte teaduslikult tõestatud taime omadused. Kõige huvitavamad lood on aga seotud tõlvlehiku õitsemisega.
Kui kaua vaid rohelisi lehti kasvatanud taim hakkab äkki rikkalikult õitsema, peavad mõned seda tänapäevalgi heaks märgiks. Üksikule naisele pidi see ennustama meeldivaid muutusi armuelus, paarisuhtes naisele aga rahulikumat ja harmoonilisemat aega kodus.
Pole siis ime, et paljud rõõmustavad eriti, kui roheliste lehtede vahelt hakkavad üksteise järel ilmuma valged „purjed“.
Kui uskumused kõrvale jätta, on rikkalikul õitsemisel muidugi palju maisem seletus. Tõlvlehik reageerib üsna hästi sellele, millistes tingimustes teda kasvatatakse. Piisav ere hajus valgus, sobiv kastmine ja toitained aitavad taimel hästi kasvada ning soodsates tingimustes ka õitseda.
Siin tehakse aga sageli üks viga. Kui tõlvlehik on suureks kasvanud, istutatakse see vahel kohe väga suurde potti, et taimel oleks „ruumi kasvada“. Liiga suures potis võib taim aga keskenduda rohkem juurestiku ja lehtede kasvatamisele ning õisi tuleb kauem oodata.
Samuti ei tasu tõlvlehikut panna toa kõige pimedamasse nurka ainult sellepärast, et teda peetakse üsna varjutaluvaks. Ta võib seal hakkama saada, kuid rikkalikumaks õitsemiseks vajab ta tavaliselt head hajutatud valgust, ilma tugeva keskpäevase päikeseta.
Tõlvlehikul on veel üks omadus, mille pärast paljud naised seda armastavad. Ta näitab üsna selgelt, kui tal midagi puudu on. Kui muld muutub liiga kuivaks, vajuvad lehed märgatavalt longu. Pärast kastmist kosub taim jälle. Kui tingimused talle meeldivad, ilmuvad roheliste lehtede vahele valged õied. Pole ime, et mõned perenaised naljatavad, et nende „naiste õnnel“ on päris oma iseloom.
Võib-olla just sellepärast on tõlvlehik püsinud aastakümneid ühe armastatuima toataimena. Ei pea uskuma ühtegi vana uskumust, et hinnata selle kaunist rohelist lehestikku ja valgeid õisi.
Aga nimi „naiste õnn“ lisab taimele väikese saladuse. Sest isegi siis, kui te end ebausklikuks ei pea, võib kingituseks saadud õitsevat tõlvlehikut vaadates korraks peast läbi käia mõte: aga mis siis, kui selles vanas uskumuses on siiski natuke maagiat? 🤍🌿
Kas teie kodus kasvab „naiste õnn“? Kui sageli teie tõlvlehik õitseb? Ja kas selle eriti rikkalik õitsemine on kunagi langenud kokku mõne ilusa muutusega teie elus?
