Huvitav

Minu nimi on Margaret ja 53-aastaselt jagunes mu elu kaheks osaks — päeval, mil minu tütar Anna hukkus autoõnnetuses. Tema

Kui ma olin kaheksa, läks ema reisile, kust ta enam ei naasnud. Ta jättis mind tädi ja onu hoolde, lubades,

Mu ema oli liiga hõivatud jooksmisega ühe mehe juurest teise juurde ja mu vanem õde kohtles mind nii, nagu mind

Kui pension ei katnud enam isegi kõige elementaarsemaid vajadusi, piinas mind pikka aega üks mõte: kas tõesti pean minema oma

Ma kaotasin rahakoti. Tavaline lugu, aga tol hetkel tundus see mulle nagu maailmalõpp. Märkasin seda kodus. Otsisin koti seest —

Tütar ütles, et häbeneb mind. Sest ma ei näe välja nagu «kaasaegne vanaema». Kunagi oli ta minu päike. Ma hoidsin

Sõidan koju töölt, täiesti väsinud, pea sumiseb, unistan vaid sellest, et kukun diivanile ja sulgen silmad kümneks minutiks. Telefon hakkab

Mõtlesin pikalt, kas seda kirjutada, kuid võib-olla leiab see kellegagi kõlapinda. Käisin läbi mehega, noh nagu… kohtusime, nagu ei kohtunudki.

Kõik algas ühe minu viieaastase tütre küsimusest: – Isa, kas tüdrukul võib olla kaks isa? Me sõitsime autoga, mina viisin

Pärast lahutust jäi minu 14-aastane poeg elama isa juurde. Ma ei hakanud teda enda poole tõmbama, ei vaielnud, ei survestanud