65-aastaselt mõistsime, et lapsed ei vaja meid enam. Kuidas sellega leppida ja hakata elama iseendale?
Mulle on 65 aastat ja esimest korda elus mõtlesin: meie lapsed, kellele me abikaasaga kõik ohverdasime, ei vaja meid enam.
Read moreMulle on 65 aastat ja esimest korda elus mõtlesin: meie lapsed, kellele me abikaasaga kõik ohverdasime, ei vaja meid enam.
Read moreMa pole kunagi olnud inimene, kes läheks mööda teiste hädast. Võib-olla on see iseloomujoon või hoopis minu vanaema mõju, kes
Read moreMinu miniad otsustasid mind üllatada juubelil, kuid nende kingitus jättis kibeda järelmaitse. Nad andsid mulle ühe ühise kingituse – käterätikute
Read moreNaise ilu on subjektiivne mõiste. Iga mehe maitse on erinev. Mõned isegi otsivad ebakauneid naisi, sest näevad neis midagi erilist.
Read moreOlen 17 ja mul on kindel tunne: ma tahan elada omal käel. Mitte põgeneda, mitte millegi vastu protestida, mitte ajendatuna
Read moreKõik tundus loogiline ja õige. Lapsed pakkusid korduvalt, et ma koliksin neile lähemale või lausa elaksin koos nendega, et alati
Read moreKuid hiljuti ületas minu abikaasa Igor ennast. Sügisel läks meie tütar esimesse klassi. Ta on muidugi natuke kapriisne, nagu enamik
Read moreMeie abielu kestis juba 37 aastat. Mina olen 57, minu mees Toomas aga 63. Pärast nii palju aastaid koos olin
Read moreIgal hommikul täpselt kell 07:30 avas härra Edvard oma rõduukse, pani sooja teetassi lauale ja pudistas leivapuru rõdu piirdele. Ta
Read moreMe olime pikka aega internetis suhelnud. Rääkisime elust, jagasime unistusi ja tulevikuplaane. Tundus, et saime üksteisest aru ka ilma sõnadeta.
Read more