Author: Olivia

– Ema, kui kaua sa plaanid veel siin olla? – Kristi hääl oli jahe nagu sügisene udu üle Pirita ranniku. Ta seisis

– Jälle liiga soolane, – kuulsin selja tagant Kairi häält. Need kolm sõna lõikasid õhku nagu väikesed nõelad. Tahtsin vastata: „Siis tee

Ma poleks kunagi uskunud, et tuleb päev, mil ütlen oma pojale Rasmusele, et ta peab lahkuma. Ta oli mu ainus laps,

Kui mu poeg Martin tuli poest uhiuue telefoniga, jäi köök vaikseks. – Jälle uus mudel? – lipsas mul üle huulte, kui nägin

On hetki, mis jäävad igaveseks südamesse. Mitte sellepärast, et need oleksid olnud ilusad või ideaalsed, vaid seepärast, et neis avaldub

Vend tuli koju kurva ja nutvana. Kohe oli näha — midagi oli juhtunud. Noorem vend, kellel oli vaid 17 aastat,

Kui ma abiellusin, püüdsin olla ideaalne minia. Mitte sellepärast, et keegi oleks seda nõudnud, vaid kuna mulle tundus, et kui

Me läksime lahku rahulikult, ilma dramaatiliste stseenide ja vastastikuste süüdistusteta. Saime lihtsalt aru, et pärast koos veedetud aastaid oleme saanud

Kui mu naine sünnitas, ei tundnud ma seda rõõmupuhangut, millest kõik räägivad. Selle asemel süvenes mu südames külm tunne. Laps

Ma polnud veel jõudnud sellest kellelegi rääkida, kui sain tütrelt sõnumi: — Ema, ma kuulsin, et sa kolisid kodust välja.