Tutvuge Bertie’ga, Labradori retriiveriga varjupaigast. Bertie on mitte ainult armas ja lahke, vaid tal on ka kuldne süda

Tutvuge Bertie’ga, õrna üheaastase Labradori retriiveriga Battersea varjupaigast. Bertie pole mitte ainult armas ja lahke, vaid tal on ka kuldne süda.

Varjupaiga töötajad mõistsid kohe, kui suur Bertie süda on, kui ta vabatahtlikult aitas kasvatada seitsme väikese kassipoja pesakonda. Kahenädalased kassipojad leiti tee äärest – hirmul ja üksi. Nende ema polnud kuskil näha.

Battersea vabatahtlikud jõudsid kiiresti kohale. Kassipojad viidi hädaabiveterinaari juurde, kes kinnitas, et nad on terved, kuid väga näljased. Pärast põhjalikku läbivaatust ja nii väga vajaliku eine saamist olid kassipojad valmis ajutisse hooldusesse.

Sellest ajast peale on pisikesed elanud varjupaiga peahooldaja Racheli ja päästetud Labrado Bertie juures. Bertie oli juba tuntud kui sõbralik ja hell koer, kuid tema reaktsioon pisikestele hoolealustele hämmastas kõiki.

Ta võttis kiiresti omaks „ema rolli“ ja temast sai see, keda kassipojad nii meeleheitlikult vajasid. Bertiе armastas kassipoegi väga ja kassipojad vastasid talle samaga. Kassipojad jooksid tema juurde, et saada õrnu musisid, ja pugesid tema keha juurde, et tunda soojust ja turvatunnet.

„Need kassipojad olid tõeline katsumus – alates esimestest päevadest, kui neid tuli ööpäevaringselt lutipudelist toita, kuni hetkeni, mil nad avastasid ronimise rõõmu“, – rääkis Rachel.

Kui kassipojad kasvasid suuremaks ja tugevamaks, hakkasid nad avaldama oma energilisi iseloomujooni. Nad ronisid Bertie otsa, soovides mängida oma lojaalse „emaga“.

Bertie tundus sellest mitte hoolivat! Tegelikult näis ta õnnelik ja lõbustatud. „Bertie ei aidanud mitte ainult kassipoegi enesekindlateks ja seltskondlikeks väikesteks kassideks saada, vaid hoidis ka mind rõõmsana,“ ütles Rachel.

Pärast pikka ronimise, hüppamise ja kukkumise päeva puhkasid Bertie ja tema seitse hoolealust koos suure kaisupesana.

„Ta pole veel isegi kaheaastane, ta on vaevu ise täiskasvanu, aga seda on raske uskuda, kui näed, kui uskumatult kannatlik ja hoolitsev ta on olnud,“ mõtiskles Rachel.

Bertie polnud võõras üksinduse valule – ta oli ise päästetud koer. Enne Racheli juurde kolimist oli Bertie Battersea varjupaiga elanik.

„Arvestades, et Bertie ise on endine Battersea varjupaiga elanik, on midagi väga erilist selles, kui näed, kuidas päästetud lemmikloom ise nüüd teisi abivajajaid loomi aitab,” ütles Rachel.

Bertie oli Racheli eriline abiline!

„Olen Bertie üle uskumatult uhke selle eest, kuidas ta on viimastel nädalatel kassipoegade eest hoolitsenud,“ ütles Rachel.

Ta oli nii kaitsev isa kui ka armastav ja hoolitsev ema, keda kassipojad vajasid, et kasvada tugevateks ja terveteks.

Ei läinud kaua, kuni kassipojad hakkasid iseseisvalt sööma ja kasutama liivakasti ilma abita.

Peagi muutusid nad iseseisvateks kassipoegadeks, igal neist oma ainulaadne iseloom.

„Kassipoegade käe peal kasvatamine on väga rahuldustpakkuv kogemus; saad aidata neil kasvada tillukestest abitutest beebidest omanäolisteks tegelasteks, kes on valmis leidma endale armastava kodu,” selgitas Rachel.

Rachel ja Bertie kasvatasid üles seitse õnnelikku ja tervet kassipoega, kes olid valmis lapsendamiseks.

„Mul oli kahju neid minema lasta, kuid leian lohutust teadmisest, et Bertie ja mina aitasime neil elus võimalikult hästi alustada,“ ütles Rachel.
See, mis algas tragöödiaga, lõppes kui muinasjutt.

Tänu Racheli ja Bertie pühendumusele saavad need seitse kassipoega nüüd oodata elu, täis armastust ja õnne.