Tütar solvub, et ma ei taha lapselapsi mere äärde kaasa võtta. Aga ma ei pensioneerunud selleks, et nendega mässata

Ausalt öeldes ootasin pensionile jäämist põnevusega. Mu parim sõbranna müüs eelmisel aastal oma korteri ja kolis elama Bulgaaria mere äärde.

Ta ostis seal korteri, tegi remondi ja naudib nüüd rahulikku elu mere ääres. Vaevu oli remont lõppenud, kui sõbranna hakkas mind enda juurde kutsuma.

— Jäta oma töö! Sa oled juba kolm aastat seal tööl kauem olnud. Aitab sellest, tule siia minu juurde, hakkame koos päikeseloojanguid nautima.

Alguses ma vabandasin end välja. Ma isegi ei kujutanud ette, et saaksin kuskile minna. Jätan töö, ja lisaks pean veel tütrele ja lapselastele aitama. 

Kuid tõtt-öeldes ei aidanud meid keegi, kui me oma lapsi kasvatasime. Aga tahaks siiski oma lähedaste elus kuidagi osaleda.

Ma armastan veeta aega oma lapselastega. Me käime jalutamas, viin neid ringidesse, ostan neile riideid ja püüan neid maiustustega hellitada. 

Aga viimasel aastal on töö muutunud minu jaoks täiesti talumatuks. Vana ülemus lahkus, tema asemele tulnud noor mees mulle sugugi ei meeldinud.

Mõtlesin ja jõudsin järeldusele, et pensionile jäämiseks on see enam kui sobiv hetk. Kirjutasin suure rahuldustundega avalduse ja hakkasin nautima vaba elu.

Mu tütar rõõmustas minu uue staatuse üle samuti.

— Nüüd hakkame elama! Vanaema on meil abiks! Suudame kõikjal hakkama saada, — rõõmustas Lena, rääkides lastele, et ma jäin pensionile. 

Ma vaikin, aga mõistan, et tütar on kuidagi liiga innukalt hakanud minu plaane ehitama. Tegelikult tahtsin ma elada, mitte lapsehoidjaks hakata. 

Tütrele ära öelda oli kuidagi ebamugav, seetõttu esimesed paar kuud pärast pensionile jäämist olin kuulekas ja tegelesin lapselastega. Käisin jalutamas ja mängisin, kuni tütar oma asju ajas.

Minu sõbranna, kuuldes, et ma vahetasin ühe töö teise vastu, hakkas pahandama.

— Ma ootan teda küll, aga tema läks lapsehoidjaks! Viska kohe kõik maha ja tule minu juurde! Mingeid vabandusi ma ei aktsepteeri!

Ma armastan oma lapselapsi, kuid sel hetkel olin nendest nii väsinud, et otsustasin sõbranna nõuandele järgida. Juba samal päeval, kui otsustasin sõita sõbranna juurde puhkama, teatasin sellest tütrele.

— Lapsed, te sõidate mere äärde! Vanaema viib teid oma sõbranna juurde! — rõõmus tütar teatas uudist lapselastele.

Olin nii segaduses, et ei teadnud, mida öelda. Seisin seal nagu rumal ja pilgutasin silmi. 

Siis ütlesin, et sõidan üksi. Ja ei kavatse kedagi kaasa võtta. Milleks minu kauaoodatud puhkus kahe väikese lapse hooldamisega rikkuda, mõelge ise.

Tütar kortsutas kulmu:

— Mis tähendab üksi? Kas lapsed peaksid kogu suve linnas vedelema? Kuidas sa seda endale ette kujutad? Vanaema on mere ääres, aga armsad lapselapsed hingavad tolmu?

Mina kortsutasin kulmu ka. Ütlesin, viigi siis ise nad mere äärde. Sina oled ema, sina pead oma laste pärast muretsema. Mis see minusse puutub.

Tütar hakkas rääkima, et tal on nii töö, kui kodused toimetused, ja kaks last käes. Talle jääb veel ainult lõhki minna, et kõikjal hakkama saada. 

Ma ütlesin talle, kuidas ma sind kasvatasin. Olin võimeline töötama, koduseid asju ajama ja viisin sind igal aastal mere äärde. Ja ei midagi, ei lagunenud tükkideks.

— Pärast kõike, mis ma sinu heaks olen teinud, arvan, et olen välja teeninud võimaluse vaikset elu nautida koos sõbrannaga, kes mind mõistab, — ütlesin ma tütrele.

Seepeale muidugi ta hakkas hüsteeritsema. Oma ema, karjus ta, aga käitub nagu kasuema. Ma arvasin, et sa aitad mind pensionil, aga sa oled isekas, mõtled ainult iseenese peale. 

Teate, siin lõppes minu kannatus. Lapsed on eluõied, kuid kui nad nõuavad, et sa ohverdaksid enda mugavuse nimel, siis on see juba liig. 

Püüdsin tütreni jõuda. Tuletasin talle meelde, et mina ei veennud teda nii vara abielluma ja kohe lapsi saama, veelgi enam üksteise järel.

— Minu jaoks on pension võimalus elu rahulikult nautida. Ja mul on väga kahju, et sa seda ei mõista, — ütlesin ma tütrele.

Tütar keeldus mind mõistmast, kuid mina ei pea end süüdi selles, et pensionil tahan elada!

Aga mida teie teeksite minu asemel, kas sõidaksite ise puhkusele või järgiksite tütre soovi ja võtaks lapselapsed kaasa?