See, mida nägin oma tütre telefonis, pani mind tõsiselt mõtlema. Ma isegi ei tea, kuidas sellest oma mehele rääkida

Ma alustan sellest, et tahtsin hiljuti ühte retsepti leida ja võtsin tütre tahvelarvuti, et oleks mugavam seda enda ette panna ja kokata. Kui seadme avasin, ilmus ekraanile kohe tema salajane konto ühes populaarses suhtlusvõrgustikus. Öelda, et ma olin šokeeritud – on vähe öelda. Mida ma peaksin nüüd tegema ja kuidas selles olukorras käituma – ma ei tea.

Nagu sageli sellistel hetkedel, tulid mulle pähe kõige hirmsamad mõtted, kuid ma püüdsin mitte teha kiirustavaid järeldusi. Et asja täielikult mõista, räägin teile meie perest.

Olen tavaline koduperenaine ja elan lihtsat elu. Minu mees on meie linnas lugupeetud politseinik. Ta on seda ametit pidanud juba 20 aastat ja tagab meile mugava elu. Me elame naaberkorterites koos minu mehe vanematega, ja vastupidiselt ootustele on meil väga head suhted.

Meil on üks tütar – Maarja, kellele me midagi ei keela. Ta on alati moekalt riides, iga päev anname talle korraliku taskuraha, ja mis kõige tähtsam – püüame teda alati õpetada häid kombeid.

Maarja on lapsest saati armastanud olla tähelepanu keskpunktis. Ta on esimene lapselaps ja, nagu juba mainisin, meie ainus laps. Talle pöörati alati palju tähelepanu – nii meie kui ka vanavanemate poolt.

Me oleme alati andnud talle parima, et tal millestki puudust ei tuleks ega tekiks kadedust. Kuid vaatamata kõigele, mis talle on antud, seisame nüüd sellise olukorra ees. Maarja on juba lapsest peale käinud tantsutundides. Ta esineb sageli koos oma grupiga meie linna kontsertidel ja osaleb võistlustel.

Ühel päeval, kui Maarja pärast tantsutundi koju tuli, püüdsin temaga õrnalt rääkida sellest, mida olin tema tahvelarvutis näinud. Selgitasin, et võtsin selle kogemata ja sattusin tema suhtlusvõrgustiku kontole.

Loomulikult ei saanud ma mitte märgata tema vestlusi. Pärast seda, mida ma nägin, otsustasin, et parem on kohe kõike temalt küsida, kui oletustes vaevlema jääda. Lisaks hakkas Maarjal viimasel ajal ilmuma erinevaid kalleid esemeid, mida me talle ostnud ei olnud. Meie küsimustele vastas ta, et need on kingitused tema poiss-sõbralt.

See pani mind veel rohkem muretsema, sest kingitused olid tõesti kallid: disaineri sall, käekott, ehted… Kui Maarja teada sai, et olin lugenud tema salajasi sõnumeid, muutus ta veidi ebalevaks, kuid tunnistas siis, et tõesti kohtab erinevaid noormehi.

Veelgi enam – ta selgitas rahulikult, et nad kingivad talle erinevaid kingitusi, aga kui nad vihjavad tõsisematele suhetele, lõpetab ta nendega suhtlemise. Tema arvates ei võlgne ta neile midagi, kuna ta ei ole midagi lubanud, ja kingitused on nende endi algatus.

Ma olen väga mures ega tea, kuidas sellises olukorras käituda, sest mu tütar on alles 19-aastane. Ma kardan sellest tema isale rääkida, sest ta on väga emotsionaalne inimene. Keegi ei tea, kuidas ta sellele kõigele reageeriks… Aga kuidas minuga, emana?!