Ohverdasin kõik tütre õnne nimel, kuid tänu asemel sain reetmise
Pärast tütre pulmi polnud tal oma elamispinda. Mõistsin, et noorpaar vajab peavarju, nii et kolisin oma ema juurde ja andsin neile oma kahetoalise korteri. Ilmselgelt ohverdasin oma mugavuse tütre nimel.
Kasvatasin teda üksi, sest mu mees suri, kui tütar oli vaid 8-aastane. Mul oli väga raske teda üksinda üles kasvatada, kuid mul polnud muud valikut. Kogu elu toetas mind ema. Ma ei tea, mida ma ilma temata teinud oleksin.
Aeg läks edasi.
Tütar lõpetas ülikooli ja kohtus oma armastusega. Pulmadeni see asi jõudiski.
Alguses mõtlesin ema enda juurde võtta ja lastele anda tema ühetoalise korteri, kuid hiljem otsustasin ümber. Nõustusin andma neile oma avara kahetoalise korteri. Loomulikult ootasin vastutasuks vähemalt mingitki tänu ja austust.
Hiljem vihjas peigmehe ema jultunult, millal ma remondi teen. Näete, noortel pole selleks raha, aga korteri peaks enne sissekolimist korda tegema. Ütlen kohe ära, et korter oli puhas ja korralik. Jah, võib-olla mitte modernsete trendidega, kuid kas see on tõesti nii oluline?
Ma pakkusin talle, et ta ise maksaks remondi eest, kui miski teda häirib. Teine pool peaks samuti protsessis osalema, kas pole?
– Ma ei hakka võõrasse varasse investeerima! – vastas ta.
Jäin vait, kuigi tahtsin midagi karmilt öelda. Tegin väikese kosmeetilise remondi ja kolisin ema juurde. Ma ei surunud end lastele peale ja käisin ainult kutse peale. Tean hästi, mis on isiklik ruum, nii et ma neid ei seganud.
Kuid peigmehe ema elas peaaegu nende juures.
Kui läksin enne jõule poodi, ostsin rohkem toiduaineid, et saaksin tütrele jagada. Kotid olid rasked, nii et telefoni kätte võtta ja oma visiidist ette teatada ma ei suutnud. Läksin siis niisama kohale.
Kui kohale jõudsin, istus peigmehe ema rahulikult köögis ja jõi teed. Laual oli paber piduliku menüüga. Sain aru, et nad plaanivad jõule koos tähistada.
Vera ja Orest kutsusid oma vanemad külla. Kuid mind koos emaga – mitte.
Mul oli nii valus, et sõnadest jäi puudu. Mille poolest oleme meie halvemad? Siis sain aru, et kiirustasin korteriga, oleksin pidanud ootama.
Kuidas ma edasi elan?
