NELJAST KÜÜNALDIST: LOETAKSE ÜHE MINUTIGA, KASULIK TERVEKS ELUKS

Neli küünalt põlesid rahulikult ja sulasid vaikselt. Oli nii vaikne, et oli kuulda, kuidas nad omavahel räägivad.

Esimene ütles: – Mina olen Rahu… Kahjuks ei oska inimesed mind hoida. Ma arvan, et mul pole muud valikut, kui kustuda! Ja küünlaleek kustus.

Teine sosistas vaikselt: – Mina olen Usk… Kahjuks ei vaja mind keegi. Inimesed ei taha minust midagi kuulda, nii et mul pole mõtet enam põleda. Niipea kui ta vaikis, puhus kerge tuuleiil küünla ära.

Kolmas küünal tundis kurbust: – Mina olen Armastus… Mul pole enam jõudu oma leeki hoida. Inimesed ei hinda mind ega mõista. Nad vihkavad isegi neid, kes neid armastavad, eriti oma lähedasi, – ütles ta ja kustus.

Äkki astus tuppa väike poiss ja nähes kolme kustunud küünalt, hüüdis hirmunult: – Mida te teete!? Te peate põlema, ma kardan pimedust! – nuttis ta.

Neljas küünal ütles: – Ära karda ja ära nuta! Kuni mina põlen, saab alati teised kolm küünalt uuesti süüdata.

Mina olen Lootus. Las Lootuse leek põleb alati teie hinges!