Nähes oma meest pargis teise naisega, mõistis Vaida, miks mees tema suhtes külmalt käitus. Kuid koju jõudes hakkas mees ise teda süüdistama selles, et ta jalutas parkides, selle asemel, et kodus olla
Mõni päev tagasi kohtasin oma vana sõbrannat Vaidat, keda polnud juba ammu näinud. Otsustasime minna kohvikusse ja veidi juttu ajada, sest tema elumuutused olid tõeliselt muljetavaldavad. Kohvi juues jagas ta lugu, mis muutis tema elu täielikult.
Vaida oli olnud abielus Indrekuga üheksa aastat ja selle aja jooksul oli neil kolm last. Algul tundus kõik ideaalne: Indrek hellitas teda armastusega, kinkis kingitusi ja kiirustas alati koju, kus teda ootas pere.
Kuid pärast aasta kestnud kooselu hakkas kõik muutuma – Indrek muutus külmemaks ja eemalolevaks, justkui oleks midagi temas katki läinud.
Saatuslik hetk saabus siis, kui Vaida ühel päeval nägi pargis oma meest koos teise naisega. See selgitas kõik: tema jämeduse, rahulolematuse ja kadunud helluse.
Koju jõudes ootas ta selgitusi, kuid Indrek hakkas teda süüdistama. Ta heitis Vaidale ette, et ta “uitab parkides” selle asemel, et kodus istuda, ja püüdis süü veeretada tema peale.
Hoolimata valust ja alandusest ei näinud Vaida muud väljapääsu kui leppida selle truudusetusega. Tal polnud kuhugi minna ja ta ei suutnud üksinda kolme last ülal pidada. Ent elu koos Indrekuga muutus üha talumatumaks. Vaida mõistis, et abielus jätkamine on hullem kui kõik otsast alustada.
Otsus tuli ootamatult. Ta kohtas head üksikut naist Galinat, kes nõustus võtma Vaida koos lastega enda juurde. Tingimused olid lihtsad: Vaida aitaks majapidamistöödes ja selle eest nad saaksid Galina juures tasuta elada. Pärast lahutuse sisseandmist kolis Vaida Galina juurde ja alustas oma elu uuesti.
Indrek püüdis hiljem Vaidat tagasi võita, vabandas ja lubas muutuda, kuid Vaidale oli see juba minevik. Ta ei suutnud truudusetust andestada. Galina aga hoolitses laste eest nagu teine vanaema, ja nad kiindusid temasse kiiresti.
Hiljem tegi elu Vaidale veel ühe kingituse: ta kohtas meest, kes tahtis teda õnnelikuks teha. Ta oli hooliv, armastav ja tõeline, ning nende suhetest sai uue, õnneliku loo algus.
Tagasi vaadates mõistis Vaida, et kuigi üksinda laste kasvatamine oli raske, tunneb ta nüüd, et elu paraneb. Ta oli tänulik nende inimeste eest, kes teda teel kohtasid ja aitasid kõik raskused ületada.