Minu minia kogemata paljastas mu mehe truudusetuse meie 29. aastapäeval, olin nii alandatud, et ei lasknud teda vastutusest vabaneda

Pulma-aastapäev tundus mulle alati meie pere pidupäevana, ajana, et meenutada kõike, mille oleme koos läbi teinud, ja uuesti tunda meie suhete soojust. Sel aastal pidi see olema eriti oluline päev – meie 29. aastapäev. Minu lapsed nõudsid, et tähistame seda linnast väljas, armsas pere ringis. Ka mu abikaasa tundus rahul olevat – ta isegi pakkus, et korraldab kõik ise. Tema entusiasm tundus ebatavaline, kuid ma panin selle vanusele ja kogunenud tarkusele. Ma tahtsin uskuda, et ta tõesti soovis teha midagi erilist meie mõlema jaoks.

Kohe hommikul oli majas sagimist. Lapsed jooksid köögis ringi ja valmistasid midagi erilist, abikaasa käitus nagu alati veidi mõistatuslikult, mida ma võtsin samuti kui romantilisuse ilmingut. Panin selga oma lemmikkleidi, teades juba ette, et õhtu lubab jääda meeldejäävaks.

Kuid kes oleks võinud arvata, et see mälestus jääb minuga igavesti – mitte just kõige meeldivamas tähenduses.

Istusime laua ümber, kus valitses kerge ja rõõmus atmosfäär. Kõned järgnesid üksteisele ja siis võttis sõna minu minia, minu vanema poja naine. Ta tundus veidi kohmetuna, kuid naeratades ütles:

– Tahan tõsta toosti selle imelise pere eest, teie armastuse eest ja selle eest, et olete alati olnud eeskujuks kõigile meile. Kuid teate, tahan jagada ühte naljakat juhtumit. Hiljuti kohtasin kogemata teie meest… oh, st oma äia, täiesti ootamatus kohas. See oli nii naljakas!

Vaatasin üllatunult oma meest. Ta muutus silmanähtavalt pinges ja tema nägu muutus hetkeks kahvatuks.

– Ja kus see siis täpselt oli? – küsis mu noorem poeg naeratades.

– Oh, ma sattusin kogemata temaga kohvikusse, kus ma koos sõbrannaga tähistasin tema sünnipäeva. Kuid kõige huvitavam oli see, et ta ei olnud seal üksi, – minia segas hetkeks, märgates, et ütles liiga palju. – No, arvatavasti ei lasku detailidesse… See oli ilmselt midagi ärilist?

Minu käed muutusid hetkega külmadeks. Vaatasin oma mehele otsa – tema nägu oli pinges, ta vältis silmsidet. Vaikus laua ümber oli kõrvulukustav.

– Kes oli sinuga sel õhtul? – küsisin väriseva häälega, kuid püüdsin jääda rahulikuks.

– See… see oli klient, – vastas ta kiiresti, püüdes vestlusest pääseda. – Sa tead ju, et mul on vahel selliseid kohtumisi.

Kuid tema vastus kõlas liiga rutakalt ja ebausutavalt.

Kogu õhtu püüdsin säilitada rahulikku ilmet, kuid sees kees torm. Kui külalised hakkasid lahkuma, ei suutnud ma ennast enam talitseda.

– Kes oli sinuga restoranis? – kordasin, kuid nüüd oli mu hääl kindlam.

– See ei tähenda tõesti midagi, – alustas ta, kuid ma katkestasin teda:

– Kas sa oled mulle valetanud? Kogu meie elu?

Abikaasa vaikis, vaadates maha. See vaikus rääkis rohkem kui ükski sõna.

Järgmisel päeval otsustasin tegutseda. Ma ei suutnud nende kahtluste küüsis edasi elada. Võtsin telefoni ja hakkasin koguma teavet. Mõne tunni pärast sain teada tõe, mida olin kartnud kuulda – tal oli suhe kellegi teisega. Ja mitte lihtsalt mööduv mõnu, vaid suhted, mis olid kestnud juba mitu kuud.

See tõde hävitas kõik, mida teadsin temast. Meist. Ma ei saanud sellele lihtsalt silmi sulgeda. Kuid ei saanud ka teeselda, et midagi pole juhtunud.

Kohtusin temaga silmast silma. Tema ülestunnistused olid täis kahetsust, kuid see ei saanud kaotatud usaldust tagasi tuua.

– Sa võtsid minult võimaluse olla uhke meie pere, meie armastuse üle, – ütlesin, pisaraid tagasi hoidmata. – Kuid sa ei võta minult minu väärikust. Ma teen nii, et meie lapsed teada tõde, ega elaks sinu valede sees.

Mees vaikis. Ta mõistis, et ei saa enam oma tegusid varjata.

Järgmisel päeval rääkisin lastele. Nende reaktsioon oli segu vihast ja pettumusest, kuid nad toetasid mind. Koos otsustasime, et alustan oma elus uut peatükki – ilma temata.

See aastapäev muutus minu jaoks pöördepunktiks. Mõistsin, et austus enda vastu ja ausus enda ees on olulisemad kui õnne pealispinna säilitamine. Ja kuigi see oli valus, teadsin, et see on õige samm. Ees ootas mind uus elu, kus ma enam ei luba kellelgi minu usaldust reeta.