Minu ämm tahab, et ma lahkuksin tema majast ja jätaksin tema poja rahule

Olen olnud abielus peaaegu 13 aastat. Peaaegu kogu aeg oleme elanud mehe vanemate juures. Vaid kaks korda oleme kolinud eraldi elama, kuid siis hakkasid nemad kurtma, milleks neile nii suur maja, ja me pöördusime tagasi nende juurde. Mul on imeline ämm. Meil on väga harva olnud tülisid. Ja

mina ja tema teadsime, et mõned teemad ja suhted tuleb puutumata jätta, ja me ei ristunud nende osas. Meil on kõik ühine: toiduvalmistamine, pesemine, majapidamine jne.

Ainus ämmale raske punkt on kontroll. Mingil ajahetkel see mind väga ei häirinud, mõnikord oli sellest mulle isegi kasu. Tema vaatenurgast ma ei koka piisavalt hästi, omades erinevaid seisukohti ja nii edasi. Seetõttu eelistasin rohkem töötada ja perre toitu tuua, selle asemel et kokata. Ma arvasin, miks pingutada suhteid, talle ikka ei meeldi – kritiseerib ja viskab koertele.

Siis hakkasin märkama, et mees hakkas kõike arutama ja rääkima ainult emaga ja vennaga. Lähed tuppa, ja nad istuvad kolmekesi, räägivad, kui mina ilmun, siis vaikivad, kuni välja ei lähe. Kui ma mehelt küsin, mis toimub, vastab: ei midagi, istusime pereringis, rääkisime minevikust. Ema ütles, et sa ei saa niikuinii aru, seega pole mõtet sinuga rääkida. Paar korda püüdsin mehega suhetest rääkida – ta väldib jutuajamist ja ütleb: mis mõtet sinuga rääkida, mind mõistab ainult ema.

Viimased kolm aastat ta ei tööta, on hakanud jooma. Püüan teda mitte ärritada, kuid mingil põhjusel ajab iga minu tegu teda närvi. Ema ütleb, et ma peaksin rõõmustama, et ta ei lase neil vennaga kodust väljas juua (olgu silme all), kuid ma näen, et ta jääb alkohoolikuks. Meil on poeg ja ma ei taha, et ta sellist isa näeks.

Proovisin emaga rääkida, ta justkui nõustub, et see on halb. Kuid minu palvele neile mõju avaldada vastab ta, et ma olen ära hellitatud, kui tema poeg mulle ei sobi. Istub kodus, ei käi peol, ei peta, mida sa veel tahad…

Hiljuti juhtus ebameeldiv juhtum, ja ma murdusin esmakordselt paljude aastate jooksul ja ületasin piiri, mille keegi teine ei tohi ületada. Ta ei talu, kui keegi vaidlustab tema käitumismalli või oma tahtmise järgi käitub. Ma ei kasutanud roppe sõnu, ma lihtsalt nimetasin neid (äma, abikaasat ja tema venda) „pühaks kolmainsuseks“.

Sest nad peavad end alati ja kõiges õigeks. Pealegi laieneb see kõigile eluvaldkondadele ja kõikidele inimestele. Selle peale ütles ämm mulle, et parem oleks, kui ma oleksin teda halvasti nimetanud, kui teda sedasi solvasin. Ta ütles, et ma peaksin pakkima kohvrid ja minema, kuhu tahan. Ma olen nüüd vaenlane number 1.

Ma võin üürida korteri ja lahkuda koos pojaga, kuid see pole lahendus. Ma tahan perekonda säilitada. Ma armastan oma abikaasat, kuid ta ütles, et kas sa elad meiega (tema ja ema) või lahkud. Vabandust segase kirja eest, lihtsalt ma ei tea, mida teha. Ja tahaksin perekonda säilitada, aga niimoodi ei saa enam elada. Mehe vastus kõigele on – lepi olukorraga ja rahu nimel ela vaikselt. Tänan ette vastuse eest.