Mees sõitis salaja suvilasse, et mitte minuga nädalavahetusi veeta…
Ma olin varem rõõmus, et mul on nii töökas ja vastutustundlik mees, kes püüab meie eelarvesse lisa teenida.
Just nii selgitas mees oma iganädalasi tööle sõite laupäeviti.
– Kui ma tahan saada ametikõrgendust, pean kõvasti pingutama, – rahustas ta mind. – Ilma nädalavahetusel kontoris käimata pole seda kuidagi võimalik saavutada.
Ma ikka rahustasin end, et see on ajutine, aga laupäevased tööle minekud venisid pikemaks – juba pool aastat on Viktor regulaarselt kodust lahkunud kell 9 hommikul ja naasnud alles hilja õhtul.
Kas mulle meeldib see olukord? Ei, loomulikult mitte! Soovin kõik nädalavahetused mehega veeta. Aga laupäeval olen sunnitud üksinda koristama, toiduaineid ostma, lapsi lõbustama. Kohustusi on kuhjaga, aga mind lohutas mõte, et kõik läheb peagi jälle vanaviisi.
Pühapäeva õhtul helistas mulle ootamatult suvila naaber. Maria elab seal aastaringselt.
– Viktoria, millal su mees lumelabida tagasi toob? – küsis ta.
– Milline labidas, Maria? – imestasin südamest. – Me pole olnud suvilas alates novembrist, kui kattisime seal põõsad enne külma.
Torpus oli vaikus. Siis rääkis Maria mulle, et näeb mu meest igal laupäeval suvilas.
Nii selguski, et mees hiilib salaja minust eemale suvilasse.
Ja nüüd tekkis mul mehe suhtes terve hulk küsimusi. Kannatasin vaevu ära, kuni ta koju jõudis.
– Maria rääkis mulle kogu loo sinust!
Tegelikult sõitis ta suvilasse, et inimeste eest seal puhata. Ja ka minu eest, muuhulgas! Nii palju ma talle siis närvidele käin, et ta läbi hangede, külma ja tuule suvilasse sõitis!
Kui ma küsisin, mida ta suvilas teeb, siis tuli välja, et kõike järgemööda.
– Noh, pidevalt puhastan lund, parandas tara, väravad – loetles Viktor oma saavutusi. – Vahel küpsetasin šašlõkki ka.
No lihtsalt imeline! Kui mina siin kodus möllan nagu orav rattas, jälgides samal ajal lapsi, siis tema grillib seal šašlõkki ja vaatab seriaale.
Ühest küljest hea, et ta mind ei petnud, kuid teisest küljest… Ta tahab olla minust eemal. Veel valetab mulle kaua. Terve pool aastat uskusin nagu loll tema pidevasse tööle sõitmisse!
– Ma olen lihtsalt selline inimene – mul on vahel vaja rahu ja vaikust, – õigustas mees ennast. – Ja suvilas on nii palju asju kuhjunud, et lihtsalt õudne. Nii ma otsustasin ühendada meeldiva kasulikuga.
Kui mitte Maria, siis jätkanuks ta mind petmist ja suvilas puhkamist. Veel üritab end õigustada! Häbematu!
Ja minu puhkus pole muidugi vajalik! Ma ei vaja isegi väikest pausi. Mees küll hästi hakkama saanud!
Järgmisel laupäeval sõitsin juba hommikul kohe suvilasse, jättes mehele väärtuslikud juhised. Nüüd on tema kord tegeleda koduga ja lastega. Ja mina saan rahu nautida: söön pitsat üksinda, joon teed, astun naabri juurde lobisema.
Järgmisel laupäeval kohtun üldse sõbrannadega. Nüüd ei kavatse ma ka Viktorile tõtt rääkida, kui istun kuskil kohvikus või poes. Vaatame, kas Viktorile meeldib, kui ma talle näkku valetaksin?!
