Me ei kutsunud mu venda pulma — ja aastaid hiljem ei suuda ma seda endale andestada
See oli otsus, mis sündis kiiresti. Surve all, kiirustades, kui emotsioonid tõusnud mõistlikkusest kõrgemale. Kuid see jättis mu hinge jälje, millega ma elan siiani.
Olime vennaga lapsepõlves lähedased. Mängud, saladused, poeskäigud kortsus kupüüriga — ta oli alati seal. Kui mul oli hirm, hoidis ta käest. Kui ma nutsin, libistas ta mulle joonistatud naerunäoga märkme. Me kasvasime koos, kuid täiskasvanuks saamise teed olid meil erinevad.
Teismeikka jõudes hakkasid meie teed lahknema. Tal olid rasked ajad. Veakesed. Äkiline iseloom. Tülid vanematega. Mitu aastat me peaaegu ei suhelnud. Aga ma ikka teadsin — ta on mu vend. Ja ükskõik, mis ka ei juhtuks, on ta osa minust.
Kui mina ja Tom hakkasime pulmi planeerima, olin ma kõhklev. Vend — see oli keeruline teema. Ta oli solvunud, et ma harva helistasin. Mina — et tal polnud huvi minu elu vastu. Minu vanemad ütlesid: «Kui sa ta kutsud, võib see kõik ära rikkuda.» Aga mina tahtsin lihtsalt, et päev mööduks rahulikult.
Me ei kutsunud teda.
Ma kirjutasin lühikese sõnumi: «Ma saan aru, et sa oled solvunud. Aga ma pole selleks veel valmis. Anna andeks.» Vastust ei tulnud. Ja pulmas ma muidugi naeratasin. Pidu tuli — soe, ilus. Aga iga kord, kui ma ruumi üle vaatasin, otsisin ma tema pilku. Tema õlgu. Tema naljakat kõverat naeratust. Teda polnud seal.
Möödus mitu aastat. Mul on nüüd oma pere. Uued elu ringid. Kuid iga kord, kui me räägime perest, kisub mu sees kokku. Ma ei tea, kas midagi on võimalik parandada. Olen püüdnud kirjutada. Paar korda helistanud. Ta ei vasta. Võib-olla sellepärast, et ta oli valmis tulema. Aga mina — ei lubanud.
Mõnikord pole valu mitte selles, et sind ei kutsutud. Vaid selles, et ei usutud, et sa saad hakkama. Et sa suudad olla teistsugune. Et sa väärid võimalust.
Ma ei tea, kas ma suudan endale selle otsuse andestada. Aga ma tean kindlalt: kui ta kunagi helistab — ma vastan. Kõhklemata. Sest perekond — see pole alati laitmatus. Aga alati — püüdlus taastada see, mis kunagi kaotati.
