Kuidas mitte haigestuda: Avicenna 1000-aastased tõed, mis aitavad säilitada tervist ja elada kaua
Peaaegu tuhat aastat tagasi pani suurepärane arst nimega Avicenna aluse tänapäeva meditsiinile. Tuntud kui üks ajaloo mõjukamaid meditsiinimõtlejaid, pühendas Avicenna, kelle täisnimi oli Abu Ali Husein ibn Abdulla ibn Sina, oma elu inimese keha ja hinge uurimisele, kasutades lähenemisviisi, mis on hämmastavalt aktuaalne ka tänapäeval.
Avicenna, kes sündis Buhhaara lähedal, töötas idavalitsejate õukonnades arstina ning tema „Meditsiini kanon“ sai oma aja „meditsiinipiibliks“. Tema õpetused pälvisid nii suure austuse, et need mõjutasid sajandite vältel Euroopa meditsiini.
Avicenna praktika ei keskendunud mitte ainult füüsilistele haigustele, vaid ka mõistusele, vaimule ja elustiilile tervikuna. Ta uskus, et tervis on „liitmise ja lahutamise“ küsimus: kahjuliku kõrvaldamine ja kasuliku lisamine. Tema arvates oli tõeline tervendaja mitte ainult arst, vaid ka psühholoog, kes aitab patsientidel tunda end nii enesekindlalt kui tervelt.
„Pole haigust, millel pole ravi,“ ütles ta, „v.a tahtejõu puudumine.“
Siin on 6 peamist Avicenna uskumust, mis aitavad meil ka tänapäeval elada pikka, tervislikku ja rõõmsat elu:
1. Ülesöömisest ja mõõdukuse tähtsusest toitumises
Avicenna mõistis seda, millega paljud meist tänapäeval kokku puutuvad: ülesöömine viib otse haigusteni. Ta märkis, et pidevalt täis kõht põhjustab põletikke ja häirib teiste organite tööd. Ta leidis, et võti tasakaalu ja tervise säilitamisel on mõõdukus, mitte piirangud.
„Pidage meeles, et pole midagi hullemat kui ülesöömine,“ soovitas ta. „Ärge täitke oma kõhtu nii palju, et sinna enam midagi ei mahuks. Lõpetage söömine isegi siis, kui teil on veel isu.“
Kaasaegses kiire elutempos tekib kiusatus nautida rikkalikke eineid, kuid Avicenna tuletab meelde, et liigsus võib põhjustada ülesöömist. Tema nõuanded kutsuvad meid lauast lahkuma kerge näljatundega, uskudes, et mõõdukus aitab end kergemana ja energilisemana tunda.
2. Laiskuse kahjulikust mõjust
Avicenna leidis, et tegevusetus on paljude füüsiliste ja vaimsete probleemide peamine põhjus. Ta hoiatas liigse lõõgastumise ja igavuse ohtude eest. Tema sõnul ei ole tegevusetus ainult teadmatuse põhjus, vaid ka kutse haigustele, kuna see suunab inimese tähelepanu iseendale, mis viib liialdatud keskendumiseni iga väiksema vaevuse peale.
„Laiskus ja tegevusetus on haiguste põhjused!“ ütles ta. „Need mitte ainult ei too teadmatust, vaid on ka haiguste allikad.“
3. Toitude kombineerimise ja paastumise tähtsus
Avicenna eelistas paastumist ja arutles, kuidas vale toitude kombineerimine võib tekitada seedeprobleeme. Näiteks liiga raske toit või magusa-soolase segu koormab keha. Puhkus ja kergus toidulaual olid tema soovitused juba sajandeid tagasi.
3. Toitude kombineerimise ja paastumise tähtsus
Juba sajandeid enne „toitude kombineerimise“ kontseptsiooni tekkimist mõistis Avicenna, et teatud toitude, nagu soolase ja magusa või valgu ja süsivesikute, kombineerimine võib põhjustada seedeprobleeme. Ta soovitas ka perioodilist paastumist, et anda kehale puhata ja puhastuda.
„Kui sõite liiga palju, siis järgmisel päeval peaksite paastuma,“ kirjutas ta, soovitades pärast rikkalikku sööki veeta kergem päev, et anda seedesüsteemile võimalus taastuda.
Ta soovitas eelistada kergemaid ja kergemini seeditavaid toite ning vältida keerukaid roogasid. Need sõnad kõlavad kooskõlas paljude kaasaegsete toitumissoovitustega: pärast maiustamist tuleb anda kehale võimalus puhata. Avicenna sõnul aitab paastumine mitte ainult kehal, vaid teravdab ka mõistust, võimaldades tunda end enesekindlamana.
4. Füüsilise aktiivsuse tähtsus
Avicenna oli juba ammu enne tänapäeva treeningutrende suur regulaarse füüsilise aktiivsuse pooldaja. Ta pidas kehalist aktiivsust oluliseks hea enesetunde saavutamiseks ja märkis, et aktiivsed inimesed haigestuvad harvemini ja taastuvad kiiremini.
„Inimene, kes tegeleb mõõduka ja õigeaegse treeninguga, ei vaja mingit ravi,“ ütles ta. „Kui treenite, pole vaja ravimeid.“
Avicenna filosoofia kattub meie tänapäevase arusaamaga kehalisest aktiivsusest: see tugevdab keha, parandab vereringet, suurendab immuunsust ja karastab vaimu. Tema sõnul on isegi kerge füüsiline aktiivsus parem kui mitte midagi, tuletades meelde, et meie keha vajab liikumist tervise säilitamiseks. Kehaline aktiivsus polnud tema jaoks mitte ainult viis haiguste ennetamiseks, vaid ka vahend hinge energia täitmiseks.
5. Viha ja kurbuse kahjulik mõju kehale
Nagu keha ja vaimu ravitseja, oli Avicenna üks esimesi, kes pööras tähelepanu haiguste emotsionaalsetele põhjustele. Ta märkas, et negatiivsed emotsioonid, nagu viha ja kurbus, mõjutavad otseselt füüsilist keha.
„Viha kuumutab keha tugevalt, kurbus kuivatab seda tugevalt, apaatia nõrgestab vaimu ja muudab keha limaskestadele vastuvõtlikumaks… Lõpuks aitab iseloomu tasakaal säilitada nii hinge kui ka keha tervist,“ kirjutas ta.
Ta uskus, et iseloomu tasakaal on oluline nii vaimse kui ka füüsilise heaolu saavutamiseks. Ta mõistis, et hingeline segadus nõrgestab meie loomulikke kaitsemehhanisme, muutes meid haigustele vastuvõtlikumaks. Avicenna oleks tõenäoliselt soovitanud meil täna vältida negatiivsete emotsioonide ilminguid ja püüelda tegevuste poole, mis toovad rahu ja rõõmu.
6. Kvaliteetse une tähtsus
Pika ja terve elu jaoks on puhkus hädavajalik ning Avicennal olid väga konkreetsed soovitused selle kohta, kui palju ja millal tuleks magada. Ta soovitas inimestel magada tõstetud peaga, mis tema sõnul soodustas sügavamat ja taastavat und. Ta hoiatas, et vahetult enne magamaminekut söömine põhjustab rahutut und, kuid samuti hoiatas, et magama minna tühja kõhuga pole samuti hea.
„Tühja kõhuga magamine on kahjulik, kuna see nõrgestab keha. Kuid ka täis kõhuga magamine on kahjulik, sest selline uni on pinnapealne ja rahutu,“ kirjutas ta.
Ta pidas und keha ja vaimu toitumise vormiks. Nagu toidu puhul, soovitas ta mõõdukust: magada täpselt nii palju, kui keha vajab, ja püüelda regulaarsuse poole. Täna teame, et uni parandab mälu, toetab immuunsüsteemi ja aitab kehal taastuda igapäevasest stressist.
