Kõigepealt lahkus mees… ja siis algas see, mida ma kõige rohkem kartsin…

Pärast lahutust jäin üksi kahe lapsega. Mees ei üritanud isegi taotleda, et lapsed elaksid temaga, talle piisas täiesti sellest, kui ta saab nendega nädalavahetustel kohtuda.

Lapsed suhtusid lahutusse erinevalt. Tütar võttis seda kui paratamatust, ta on vanem ja seetõttu mõistis juba, mis peres toimub, kuigi me püüdsime laste juuresolekul mitte vaielda. 

Poeg on täielikult isapoolne laps. Tema jaoks on isa nagu superkangelane, kes pole võimeline millegi halva tegemiseks. Lahutuses süüdistab ta loomulikult mind, aga isa on meie valge tiivuline ingel, kes pole kunagi milleski süüdi. 

Kuigi pojaga on tütrel ainult aastane vanusevahe, on nende suhtumine nii erinev. Tütrel ei olnud ka meie abielu ajal isaga head suhted. 

Miks peaks isa tütre eest hoolitsema, kui tal on poeg? Tegelikult hoolitses ta ka poja eest ainult siis, kui tal parajasti tuju oli. 

Poeg oli vaimustuses sellest, kui lahe isa tal on. Tütar ei saanud sellist tähelepanu. 

Lahutusest on möödunud juba neli aastat. Justkui oleks kõik juba omal kohal. Mees käib perioodiliselt pojaga nädalavahetust veetmas, tütar keeldus kunagi temaga minemast ning pärast seda ei pakkunud ta seda enam välja. 

Poeg peab isa endiselt kangelaseks ja mina olen iga tüli ajal see, kellele ta meelde tuletab, et mina olen süüdi selles, et ta isaga ei ela. Lapsel ei teki mõtteid, et isa võiks ta enda juurde võtta, ja mina ei taha seda teemat arendada. Las pojaga jäävad vähemalt isa ja poja head suhted. 

Aasta tagasi ilmus minu ellu üks mees. Ma ei kiirustanud teda lastele tutvustama, ta ise ka ei surunud peale, aga mainis, et on selleks valmis. 

Nüüd palus ta mul temaga abielluda ja ma tahan sellega nõustuda, kuid ma pean mõistma, kuidas ta suudaks luua suhted lastega. 

Tütar oli alguses ettevaatlik, kuid leidis kiiresti ühise keele minu mehega. Poeg aga suhtus sellesse vaenulikult – kuidas ma julgesin kellelegi teisele ukse avada – minu jaoks on ju parim isa maailmas, keda ma maha jätsin. 

Poeg vältis teadlikult meie ühist vaba aega, kas läks isa juurde või ignoreeris lihtsalt. Aga tütar õitses. 

Minu mees õpetas teda jalgrattaga sõitma, veedab temaga toredasti aega ja ostab raamatuid, mis talle meeldivad. Ta on juba õppinud tema maitseid tundma, samas kui bioloogiline isa ei mäletagi isegi, millal tema tütar sündis. Ei oska isegi kuud täpselt nimetada. 

Mulle tegi muret poja suhtumine minu mehesse, kuid armastatu lubas, et ta teeb kõik endast oleneva, et leida temaga ühist keelt. 

Ma nõustusin abiellumise ettepanekuga ja me valmistume nüüd pulmadeks. Tütar on rahul, aga poeg tekitab iga kord, kui sellest räägitakse, stseene. Mul ei ole enam jõudu sellega võidelda. 

Lisaks on tütar ja poeg hakanud omavahel tülitsema. Poeg seisab kindlalt isa eest, tütar aga väidab, et minu uus mees on sada korda parem.

Kujutage ette, millise mulje isa jättis, kui tütar lühikese ajaga kaitseb võõrast meest, suuresti tundmatut?

Poeg pani hiljuti tingimuse, et kui ma abiellun, kolib ta minu juurest isa juurde. Minu närvid ei pidanud vastu. Ma ütlesin pojale, et kuulaks ja vaikiks, ja võtsin endise mehega ühendust. 

Panin fakti ette, et abiellun ja poeg tahab tema juurde kolida. Küsisin, millal ta on valmis poega ja tema asju võtma.

– Sa oled hulluks läinud? Kuhu ma ta panen? Las ta jääb sinuga, miks ma peaksin selliste seikluste järele janunema! Ma ei olnud selleks nõus, mul ei ole tema jaoks aega ja korteris pole ka ruumi. Mul on ka keegi teisest. 

Mul oli valus vaadata poega, sest hetkega kukkus tema silmis kangelase kuju kokku, kuid pidasin seda vajalikuks valuks. Las ta ise näeb ja kuuleb, et isa vajab teda ainult niisama. 

Poeg on praegu endasse tõmbunud, kuid me püüame oma mehega teda sellest seisundist välja tuua. Kui me ei saa hakkama, läheme psühholoogi juurde. 

Võib-olla olin julm, kuid ma usun, et see oli vajalik, ja see on lapsele endale parem. Eriti kui isal on keegi teine ja on võimalus, et varsti võib tulla uus laps, siis vana unustatakse, nagu juhtus tütrega.

Aga kuidas sina minu olukorras käituksid?