Juba oli öö, kuid mu tütar polnud veel koju jõudnud. Tund hiljem helistas ta nuttes ja palus meil endale järele tulla. Me läksime koos endise abikaasaga antud aadressile

See lugu juhtus mu tütrega, kui ta oli viieteistkümne aastane. Mingil hetkel hakkasin märkama tema kummalist käitumist, mis polnud talle omane. Kõik algas sellest, et ühel päeval jäi ta koolist koju hiljaks.

Helistasin talle, kuid ta ei vastanud. Ootasin tund aega ja hakkasin muretsema, seega võtsin ühendust tema õpetajaga. Õpetaja ütles, et ta lahkus koolist kohe pärast tunde. Paanika kasvas, peas keerlesid erinevad mõtted. Anna tuli koju hilja õhtul.

– Miks sa ei vastanud kõnedele? Kus sa olid? – hakkasin küsima.

Tütar lihtsalt viipas käega.

– Ema, ära muretse. Ma olin sõpradega ja mu telefon sai tühjaks. Vabandust, unustasin helistada.

Kui ta üleriided ära võttis, märkasin uut disaineri t-särki ja kõrvarõngaid.

– Anna, kust sa need said?

– Ma võtsin sõbralt.

– Milliselt sõbralt?

– Ah, ema, ma olen väsinud, sa ei tunne teda, ma tutvustan sind temaga hiljem.

Ta jooksis oma tuppa ja sulges ukse. Olukord oli murettekitav, kuid otsustasin vestlust edasi lükata hommikuni. Järgmisel hommikul lahkus ta kodust varem kui mina, nii et mul ei õnnestunud rääkida.

Mulle tundus, et ta lihtsalt väldib juttu. Sel päeval jäi ta taas koolist hiljaks ja ei vastanud kõnedele. Öö lähenes ja ma hakkasin tõsiselt muretsema. Äkitselt helises telefon.

– Ema, palun tule mulle siia järele, – nuttis mu tütar. Ta jõudis dikteerida aadressi ja siis katkestas kõne. Paanika tõusis mu kurgus. Värisevate sõrmedega valisin oma endise mehe numbri.

Tavaliselt püüdsin temaga mitte rääkida, kuid see olukord oli erand. Ta saabus väga kiiresti koos sõpradega. Me sõitsime antud aadressile. Seal oli suur mõisahoone, kust kostus valju muusikat.

Endine abikaasa ja tema sõbrad läksid majja ning mõne minuti pärast tõid nad nutva tütre välja. Selgus, et noormees tutvus temaga eelmisel päeval, kinkis mitu kallist eset ja lubas õpetada hästi raha teenima.

Et üksikasju rääkida, kutsus ta teda peole. Seal sai Anna teada, et talle pakuti midagi väga sündsusetut, ja see ei meeldinud talle. Ta mõistis, et tegi suure vea.

– Oh, mu rumal tüdruk, tasuta juust on ainult hiirelõksus, – silitasin tütre juukseid, surudes teda enda vastu.