Emotsionaalne side vanaemade ja lapselaste vahel on tugevam kui nende kõrval enda lastega. Ja see on tõsi…

Alguses kõlab see peaaegu solvanguna.
Kuidas on võimalik — omaenda lapsed, mille nimel ohverdati uni, noorus, unistused… ja äkki — lapselapsed, keda tõmbab veelgi rohkem? Kuid kui kuulata südant, mitte loogikat — kõik saab paika.

Kui kasvatad oma last — oled justkui kogu aeg jooksmas.
Peab teenima, söötma, riietama, õpetama, kaitsma, mitte unustama.
Armastus nendel aastatel — elav, aga väsinud. See kiirustab. See muretseb.

Ja siis tuleb vaikus. Lapsed kasvavad suureks. Lahkuvad.
Ja ühel päeval helistab elus uksekell. Tema käes — väike inimene.
Ja sa pole enam ema. Sa oled vanaema.

Ja kõik algab uuesti, ainult et teistsuguselt.
Seekord — sa ei kiirusta kuhugi.
Oskad oodata, silma vaadata, kuulata vahele segamata.
Nüüd tead, et kõige tähtsam ei ole uued kingakesed, vaid see, et väikesed käed hoiavad sinu kätt.

Sa ei muretse enam, kuidas sind hinnatakse.
Sa lihtsalt armastad. Vaikselt. Sügavalt. Kogu südamest.

Lapselapsed ei karda vanaemasid.
Nad tunnevad seda soojust. Nad tõmbuvad selle poole.
Sest vanaema kõrval saab alati olla lihtsalt laps. Mitte täiuslik. Mitte õige. Lihtsalt tema ise.
Ja vanaemal ei ole vaja, et oleksid “parem”. Talle on tähtis, et oleksid lähedal. Et naeraksid. Et sööksid isukalt. Et jutustaksid, mida unes nägid.

See ei tähenda, et ta armastas oma lapsi vähem.
See tähendab, et nüüd oskab ta teisiti.
Leebusega. Kannatlikkusega. Sellise hellusega, mille jaoks varem ei olnud jõudu.

Side lapselastega — see ei ole “järjekordne peatükk”.
See on armastuslugu, kus enam ei kardeta eksida.
Kus olulised ei ole reeglid, vaid hetked: kuidas lõhnab moonikook, kuidas kõlab naer teki all, kuidas keegi su süles kindlalt magama jääb.

Lapselapsed annavad vanaemadele tagasi selle, mille elu “hilisemale” lükkas.
Ja vanaemad annavad lapselastele selle, millest vahel puudust tuntakse isegi kõige jõukamates peredes — rahulikkust, soojust ja tunnet, et oled tõeline kingitus.

Ja võib-olla sellepärast ongi nende side — nii tugev.
Mitte sellepärast, et lapselapsed oleksid tähtsamad. Vaid sellepärast, et nüüd on süda avatum.
Ja on aega. Ja on kogemust. Ja on see — soe tunne,
mida pole vaja enam sõnadega tõestada.