Author: Olivia

Poeg lahkus linnast kolm aastat tagasi. Mitte alatiseks — nii ta ütles. Töö teises piirkonnas, hea pakkumine, ajutiselt. Ajutine venis

Mina olen väimees. Olen olnud abielus kaheksa aastat. Ämm elab üksi meist kahekümne minuti kaugusel — tema mees lahkus ammu.

Mees tuli reede õhtul koju — tavapärasest hiljem. Ütles, et jäi tööle kauemaks ja käis siis veel poest läbi. Tõi

Mu poeg on kolmekümne üheaastane. Elab eraldi — üürib korterit ja töötab IT-valdkonnas. Teenib korralikult, aga mitte nii, et oleks

Tütar kolis kodust ära kuus aastat tagasi. Kõigepealt õpingud, siis töö, siis oma korter teises linnaosas. Tema tuba jäi samaks,

Mu naine tellib internetist sageli midagi — riideid, kosmeetikat, raamatuid. Ma ei tundnud selle vastu kunagi huvi. Tema raha, tema

See on minu lugu. Ma olen viiekümne kaheksa aastane. Kakskümmend kuus aastat abielus. Kaks täiskasvanud last, tavaline elu — vähemalt

Mu vend on minust neli aastat noorem. Saime alati läbi — mitte ideaalselt, aga vennalikult. Aitasime teineteist, kui vaja. Tema

Oleme töötanud samas ettevõttes umbes kaheksa aastat. Mitte sõbrad — kolleegid. Täiesti normaalsed töösuhted. Vahel lõunatame koos, räägime tööst, mõnikord

Mu isa on seitsekümmend kaks aastat vana. Elab üksi — ema lahkus kaheksa aastat tagasi. Olen tema ainus poeg. Käin