Võtsin varjupaigast kõige vähem soovitud koera — ja juba mõne nädala pärast ei uskunud oma silmi, mis toimus…
Otsus võtta Max, varjupaiga kõige «vähem soovitud» koer, sündis südamega — kuigi kogu pere arvas, et olen hulluks läinud. Eriti
Read moreOtsus võtta Max, varjupaiga kõige «vähem soovitud» koer, sündis südamega — kuigi kogu pere arvas, et olen hulluks läinud. Eriti
Read moreKunagi arvasin, et kõige hullem tunne emale on — üksildus. Nüüd tean: halvem on ainult usalduse reetmine omaenda lapse poolt.
Read moreKui koju jõudsin, tundsin juba koridoris, et midagi on valesti. Tütar seisis seina ääres, näris varrukat ja vaatas mulle kuidagi
Read moreOli kaugel üle südaöö, kui kuulsin uksekella. Tõusin voodist, süda lõi meeletult. Mõtlesin: midagi on juhtunud. Kas lapselapse või tema
Read moreOli laupäev, hiline õhtu. Olime just poest koju naasnud, kui ta järsku peatus koridoris, vaatas mulle otse silma ja ütles
Read moreMa seisin köögilaua ääres, koorides kartuleid lõunaks, kui uks avanes. Ta tuli sisse laia naeratusega ja käes roosikimp. Punased, värsked,
Read moreKell 7:15 hommikul kuulsin kohvri klapssulgemise heli. Uniselt astusin magamistoast välja, arvates, et abikaasa valmistub ärireisile. Aga esikus nägin teda
Read moreKui tütar esimest korda telefoni vastu ei võtnud, arvasin, et ta on hõivatud, väsinud või uinunud seriaalide vaatamise ajal. Kui
Read moreKui ma rühma sisenesin, ootasin tavapärast päeva. Minia helistas hommikul, paludes laps viia, sest jäi tööle hiljaks. Minu jaoks on
Read moreTa palus veidi raha, aga me olime vait… Mina olen tema lapselaps. Kirjutan seda, sest mul on siiani häbi. Minu
Read more