Minia ema asetab alati oma pojale loorberilehe padja alla. Arvasin, et see on mingi nõidus… kuni sain teada tõde…
Ma pikalt ei julgenud küsida, aga tol õhtul võtsin julguse kokku, läksin tema juurde kööki ja ütlesin vaikselt: – Kas
Read moreMa pikalt ei julgenud küsida, aga tol õhtul võtsin julguse kokku, läksin tema juurde kööki ja ütlesin vaikselt: – Kas
Read moreEelmisel nädalal läksin pärast tööd õue, lihtsalt õhku hingama, ja märkasin kohe kummalist asja. Oranž pikendusjuhe kulges mööda muru minu
Read moreMa toitsin kodutut ja tema koera, kes olid näljased, ning kuu aega hiljem kutsus mu ülemus, pinget täis ja näost
Read moreMa ei olnud kunagi oma ämma lemmik. Juba alguses andis ta selgelt mõista, et ma ei ole see, keda ta
Read morePärast isa surma pidi kõik olema teistmoodi. Ma kujutasin ette vaikset hüvastijättu, maja, mis on täis tema lõhna — tema
Read moreMa pole kunagi olnud ideaalne ema. Tegin vigu, nõudsin endalt liiga palju ja elasin siis aastaid süüdistades ennast. Aga see,
Read moreAusalt öeldes ma siiani ei saa päris täpselt aru, kuidas sellesse suhtuda, kuigi kõik näib olevat korras. Aga räägin järjekorras.
Read moreMa mäletan seda püha, nagu oleks see ikka veel mul silme ees. Lapsepõlves ei olnud Tänupüha minu jaoks ei kallistuste
Read morePäev pärast matuseid sain aru, et minu elu ei saa enam kunagi olema sama… Kui mu kasuema suri, ei oodanud
Read moreHiljuti rääkisin pikalt oma vanaemaga — just selle vanaemaga, kes kasvas ajal, mil apteegid olid haruldus ja inimesed ravisid end
Read more