Author: Marthin

Maja asus küla äärealal, viltu vajunud, katkiste akendega ja katusega, mis oli ammu oma terviklikkuse kaotanud. Külaelanikud olid mitmeid kordi

Koputus. Vaevu kuuldav, õrn nagu vihmapiisk, mis põrkub vastu klaasi. Eakas mees, seljas vana villane kampsun, tõstis aeglaselt pea ja

Igal õhtul kaetakse laud väikeses talumajas küla ääres. Lihtne linik, tavaline valge nõu, värske leivakäär ja suur taldrik kuuma suppi.

Martin ei mäletanud, kuidas ta haiglasse jõudis. Kõik, mis tal mälus oli, oli päästeteenistuse kõne ja kolm sõna, mis pahupidi

Igal hommikul, kui päike hakkab tõusma, sammub ta aeglaselt mööda kivist teed vanade haudade vahel. Ühes käes on kastmiskann, teises

Hall karvane Max istus vana maamaja ukse juures ja vaatas ahnelt tuttavat rada, mis viis teeni. Kerge tuuleke kõigutas ta

Õhtused sügiseneed langesid üle väikese linnakese, kus me kogu perega elasime. Akna taga ulus tuul, rebides kollaseid lehti puudelt. Seisin