Ämm pragas lasi, et minia istub kogu päeva arvuti taga. Aga niipea, kui ta nägi tema kingitust oma peole, sulas ta kohe

– No mis see on sinu naine! Ei korista, ei tee süüa, istub kogu päeva arvuti taga ja räägib meestega. Ja veel kasutab mingeid hirmuäratavaid sõnu: bug, python, copy-paste… – pomises Olga.

– Ema, mu Mari on programmeerija. Ja need “mehed” on tema kliendid. Ta kirjutab neile programme, – selgitas Toomas rahulikult. – Need sõnad on professionaalsed terminid.

Mari teenib raha ja muide, palju rohkem kui mina. Aga koristada ja süüa teha oskan ma ise. Kuigi mitte nii hästi kui sina, aga nälga me ei jää.

– Veel üks meelitaja! Loodan, et minu sünnipäeval su Mari suudab arvutist eemale tulla? – lisas ämm rahulolematult.

Olga tähistas oma sünnipäeva kohvikus, kohale tulid ainult lähimad sugulased ja sõbrannad. Külalised õnnitlesid järjest sünnipäevalast. Lõpuks jõudis kätte Toomase ja Mari kord.

– Ema, – alustas Toomas, – me soovime sulle Mariga palju õnne sünnipäevaks ja soovime sulle tugevat tervist ja pikka elu. Selleks, et aidata sul seda soovi täita, kingime sulle sanatooriumi reisi. Terveks kuuks. Kahele. Lähed isaga puhkama!

Olga jäi hetkeks ootamatusest tummaks. Tema nägu kattis rõõmus naeratus ja ta jooksis poega kallistama.

– Kui palju te raha kulutasite! Kindlasti on need reisid väga kallid? – küsis ta ärevil.

– Raha andis Mari, – vastas Toomas. – Tema programmeerimistöö on hästi tasustatud. Ta usub, et tervise pealt kokku hoida ei tohi.

Olga vaatas segaduses miniat ja naeratas siis veelgi laiemalt.

– Ma ei teadnudki, et mul on nii tark ja tubli minia. Ja ta teenib palju ja on nii helde! Veab sul, poeg. Ja pole hullu, et tal pole aega süüa teha. Ma toon ise teile borši, kotlette, pirukaid! – hüüdis Olga emotsioone varjamata.

Ta kallistas Marit õrnalt ja naasis taas külaliste juurde, et kiidelda: – Vaadake, milline targa minia mul on!

Tark, tõeline spetsialist, teenib raha ja on hea inimene!