Ämm pakkus mulle ja abikaasale, et hoolitseme tema ema eest, vastutasuks saame korteri. Alguses oli kõik hästi, kuid peagi mõistsin, et mind ainult kasutati ära

Kuus aastat tagasi lahkus minu ämm välismaale tööle, jättes maha korteri, kus elas tema ema. Ta pakkus mulle ja mu abikaasale võimalust kolida tema ema juurde ning hoolitseda vanaema eest, lubades, et korter saab hiljem meie omaks, ning lisaks saame osa vanaema pensionist oma pingutuste eest.

Vaatamata noorele paarile keerukatele väljakutsetele, mis olid seotud eaka pereliikme eest hoolitsemisega, nõustusime, olles võlutud mõttest saada oma korter.

Kõik need aastad hoolitsesime hoolikalt vanaema eest, isegi siis, kui meie perre sündis tütar. Ämma rahaline toetus oli püsiv, mis võimaldas mul keskenduda kodule ja perele, tööle naasmata. Kuid kui vanaema suri kuu aega enne ämma tagasitulekut, läks korteri üleandmine teisiti, kui olime lootnud.

Tagasi tulles ostis ämm uue korteri oma tütrele, justkui premeerides oma teist last, kes ei osalenud üldse pereasjades. Tema ise aga kolis meie juurde.

Selle tulemusel tundsime end ärakasutatuna ja tähelepanuta jäetuna, kuna see olukord tähendas, et me pidime ämma juures elama määramatu aja.

Tundes end petetuna ja saamata tuge oma abikaasalt, kes asus oma ema poolele, hakkasin kaaluma oma vanemate juurde kolimist. Nad pakkusid mulle ja mu tütrele ruumi ning toetavat keskkonda. Silmitsi lahutuse võimalusega kaalusin meie psühholoogilist heaolu võrreldes ebastabiilse elusituatsiooniga.

Nüüd olen valmis astuma otsustavaid samme meie tuleviku nimel.