Aitasime poega ja andsime talle raha esimese sissemakse jaoks, kuid meie tütar korraldas meile skandaali. Tema arvates oleksime pidanud tema hariduse eest maksma ja andma raha korteri jaoks

Mina ja mu abikaasa toetasime oma poega ja andsime talle raha esimese sissemakse jaoks, kuid meie tütar korraldas meile stseeni ja nüüd nõuab ka temalt abi. Meil on selle kohta teistsugune arvamus: poeg õppis päevases osakonnas ja me ei pidanud õppemaksu maksma, samas kui tütar unistas erakõrgkoolist, mille eest maksime kinni.

Meil on kaks last: tütar ja poeg. Vanusevahe on väike – kaks aastat. Tütar on vanem, poeg noorem. Mina ja mu abikaasa mõtlesime pikka aega, kuidas tagada lastele tulevik või vähemalt anda neile algne toetus, ja otsustasime avada mõlema lapse nimel hoiuarved ja iga kuu teatud summa kõrvale panna.

Algkapitaliga oleks meie lastel lihtsam iseseisvasse ellu astuda. Meie kaks last olid üksteisest väga erinevad. Sofia ei tahtnud õppida, ta puudus pidevalt tundidest ja oli väga raske sundida teda kodutöid tegema.

Me üritasime temaga pidevalt rääkida ja selgitada, et haridus on oluline, ilma selleta ei leia ta korralikku tööd ja peab töötama poes või koristajana. See teda ei huvitanud.

Ta lõpetas kooli vaevu, hinded olid nõrgad ja eksamid sooritas raskustega, seega polnud tal ülikooli sissesaamiseks mingeid šansse. Teda võeti vastu ainult erakõrgkooli. Me teadsime, et Sofia ei taha õppida, kuid ta veenis meid oma pisarate ja lubadustega, et hakkab õppima.

Me võtsime tema arvelt raha ja maksime tema õpingute eest, ning eelmisel aastal pidime isegi juurde maksma, sest kontol polnud enam piisavalt vahendeid. Sofia pidas oma lubadusest kinni – õppis. Peaaegu kohe pärast lõpetamist abiellus ta, kolis abikaasaga kokku ja sai hea töö.

Poeg oli täiesti teistsugune. Talle meeldis õppimine. Ta osales pidevalt olümpiaadidel ja konkurssidel ning võitis tihti. Ta lõpetas kooli kiitusega ja pääses parimasse ülikooli, me ei pidanud midagi maksma ja ta sai ka stipendiumi.

Viimasel kursusel hakkas ta töötama osalise tööajaga mainekas ettevõttes ja pärast lõpetamist võeti ta kohe püsivasse ametisse. Ta ei kiirustanud abielluma, kuigi tal oli tüdruksõber, kellega nad olid koos olnud üle kahe aasta. Ühel korral vestluse ajal ütles poeg, et ta ei kavatse abielluda enne, kui tal on oma korter.

— Kuni ma pole kindel, et mu pere on kõige vajalikuga varustatud, ei abiellu ma, — ütles poeg.

See on kindlasti õige suhtumine, aga nii võib ootamine kesta kuni neljakümnenda eluaastani. Seega me arutasime asja abikaasaga ja otsustasime anda pojale kogutud raha esimese sissemakse jaoks. Poeg oli nõus ja tal õnnestus peagi korter osta. Kui Sofia sellest teada sai, tormas ta meie juurde pretensioonidega ja valas pisaraid. Ta hakkas meid süüdistama, et me armastame tema venda rohkem ja et tema tahab ka raha korteriks.

Me armastasime alati oma lapsi võrdselt ja olime nende suhtes õiglane: kes oli süüdi, seisis nurgas, kes oli hea, sai kiituse. Kui nad tülitsesid ja ei osanud selgelt öelda, mis juhtus, karistasime mõlemat.

Ostsime alati asju ja mänguasju sama hinnaga. Isegi sünnipäeval kinkisime mõlemale kingitusi, kuigi sünnipäevalaps sai kallima kingituse, kuid teine laps ei jäänud kunagi tähelepanuta. Nende kontodele panime ka võrdselt raha kõrvale. Seega Sofia ei tohiks meid süüdistada vendade eelistamises.

Me ütlesime talle, et maksime tema õpingute eest rahaga, mille olime säästnud, ja et olime ausad ja õiged.

— Kui ma oleksin siis teadnud, et võin valida korteri hariduse asemel, oleksin valinud korteri! Te ei andnud mulle valikut!

— Millisest valikust sa räägid? Me otsustasime koos emaga. Mihhail läks tasuta õppima ja seega säästis raha, mille me oleksime tema õpinguteks kulutanud. Andsime talle selle raha pärast õpinguid, sest me kogusime seda spetsiaalselt temale. Samamoodi kogusime raha ka sinu jaoks.

Tütrele meie argumendid ei mõjunud – ta solvus ja vihastas. Ta arvab endiselt, et armastame vend rohkem ja et teda peteti. Tema arvates oleksime pidanud tema õppimise eest maksma ja raha korteri jaoks andma. Lastele ei saa kunagi meele järele olla.