Kingitus ämma käest, pärast mida pidin vaevu pisaraid tagasi hoidma…

Olen pikka kasvu. Alati olnud. Koolis seisin alati taga, et kedagi ei varjaks, ja jalatsitega on mul igavene probleem. Suurus 42, mitte igast poest ei leia. Mõnikord vaatavad müüjad mind nii, nagu oleks see midagi kummalist.

Hiljuti oli mul sünnipäev. Kogunesime kodus — mees, tütar, paar sõpra. Õhtupoole tuli ämm külla. Lõbus, kast käes.
– Võta, – ütleb ta. – Valisin sulle kingituse. Praktiline, muide.

Avan kasti ja jään sõnatuks. Sees on tohutud meeste saapad. Tõsised, mustad, paksu tallaga.

– Kas need on mulle? – küsin, silmi uskumatult.
– Aga kellele veel, – naeratab ta. – Mõtlesin, et sul on suur jalg, ja need on täpselt sinu 42! 

Seisan, hoian neid saapaid ega tea, kas naerda või nutta.
– Aga… need on meeste omad, – ütlen vaikselt.
– No ja mis siis? Peamine, et oleks mugav. Sulle ju kontsad ei sobi, oled ju pikk. Need on just praktilised, varsti on talv käes.

Ja siis miski mu sees klikkis.
– Teate, – ütlesin rahulikult, – võib-olla te ei tahtnud midagi halba, aga see on solvav. Olen kogu elu kuulnud, et olen «liiga» — liiga pikk, liiga suur, liiga eba-naiselik. Ja ma olen väsinud seda kuulmast.

Toas läks vaikseks. Mees vaatas maha, tütar lõpetas tordi näksimise.
Ämm vaikis esialgu, siis ohkas:
– Tõenäoliselt ei mõelnud ma sellele. Tahtsin lihtsalt head. Ma ei tunne teie moesuundumusi. Nägin — soodushind, suurus sobib, ja võtsin. Vabandust, kui solvasin.

– Kõik on hästi, – vastasin. – Lihtsalt viiksime need poodi tagasi.

Järgmisel päeval viisime saapad mehega poodi tagasi. Müüja tundis mudeli ära ja vormistas tagastuse pilgutamata. Võtsin raha ja ostsin endale tavalised tossud — naiste omad, mugavad, minu suuruses.

Õhtul helistas ämm.
– Ausalt, tahtsin parimat, – ütles ta. – Mõtlesin, et need sobivad sulle. Aga ilmselt pole asi saabastes.
– Asi pole saabastes, – vastasin. – Peamine, et sõnad ei pigista.

Naersime mõlemad. Kohmetus kadus.

Pärast seda ei kingi ta mulle enam midagi ilma küsimata — helistab esmalt ja küsib: «Ja mida sul täpselt vaja on? Võib-olla parem raha?»
Ja tead, see on juba iseenesest — parim kingitus.

Kas teil on olnud juhtumeid, kui keegi tahtis head teha, aga välja tuli hoopis vastupidi?