10 tarkuseterakest kasvatuse kohta Janusz Korczakilt, mida peaks teadma igaüks meist

Janusz Korczak — silmapaistev Poola pedagoog, kirjanik, arst ja ühiskonnategelane, kes kolmel korral keeldus oma elu päästmast.

Esmakordselt juhtus see siis, kui Janusz otsustas mitte emigreerida Palestiinasse enne Poola okupeerimist, et mitte jätta „Orbudekodu“ saatuse hooleks hirmsate sündmuste eelõhtul.

Teist korda — kui ta keeldus põgenemast Varssavi getost.

Kolmandat korda — kui kõik „Orbudekodu“ elanikud olid juba tõusnud rongi vagunisse, mis viis laagrisse, astus Korczaki juurde SS-i ohvitser ja küsis:
— Kas teie kirjutasite „Kuningas Matjuse“? Lugesin seda raamatut lapsepõlves. Hea raamat. Teil on vabadus minna.
— Aga lapsed?
— Lapsed lähevad. Kuid te võite lahkuda vagunist.
— Te eksite. Ma ei saa. Mitte kõik inimesed ei ole lurjused.

Mõne päeva pärast Treblinka koonduslaagris astus ta koos „Orbudekodu“ lastega gaasikambrisse. Surmateel hoidis Korczak käes kahte kõige nooremat last ja jutustas muinasjuttu millegi kahtlustamata põngerjatele.

See hämmastav mees koostas 10 kasvatuse põhimõtet, mida igaüks peaks teadma:

1.   Ära oota, et su laps oleks selline nagu sina või selline, nagu sa tahad. Aita tal saada rohkem iseendaks.

2.   Ära nõua lapselt tasu kõige eest, mida sa tema heaks teinud oled. Sa andsid talle elu, kuidas ta saaks sind selle eest tänada? Ta annab elu teisele, too — kolmandale, ja see on pöördumatu tänuvõla seadus.

3.   Ära kanna oma solvumisi lapsele üle, et vanaduses ei sööks kibedat leiba. Sest mida külvad, seda ka lõikad.

4.   Ära suhtle tema probleemidesse ülalt alla. Elu on antud igale jõukohaselt, ja ole kindel — temale on see raske mitte vähem kui sulle, võib-olla isegi rohkem, sest tal pole kogemusi.

5.   Ära alanda!

6.   Ära unusta, et inimese kõige olulisemad kohtumised on tema kohtumised lastega. Pööra neist rohkem tähelepanu — me ei tea kunagi, keda me lapses kohtame.

7.   Ära piina ennast, kui ei saa midagi oma lapse heaks teha, lihtsalt pea meeles: lapse jaoks on tehtud ebapiisavalt, kui pole tehtud kõike võimalikku.

8.   Laps — ei ole türann, kes haarab sinu elu tervenisti, mitte ainult vere ja liha vili. See on see hinnaline anum, mille Elu on sulle usaldanud, et säilitada ja arendada temas loomisleeki. See on ema ja isa vaba armastus, kellel kasvab mitte „meie“ või „oma“ laps, vaid hing, mis on antud hoolduseks.

9.   Õpi armastama teise last. Ära kunagi tee võõrale seda, mida sa ei tahaks, et tehtaks sinu omale.

10.  Armasta oma last ükskõik millisena — andetu, ebaõnnestunud, täiskasvanuna. Suheldes temaga — rõõmusta, sest laps — see on pidu, mis on sinu kõrval.