“Esimene naine on meie hing”: õpetlik lugu kõige olulisemast

“Esimene naine on meie hing”: õpetlik lugu kõige olulisemast. Idamaade tarkus.

Ühel sultanil oli neli naist. Kõige rohkem armastas ta oma neljandat naist – kõige nooremat ja õrnema loomuga. Sultan kinkis talle kauneid rõivaid, kalliskive, hellitas teda ega lasknud tal millestki puudust tunda. Naine oligi õnnelik ja rõõmustas sultanit.

Ka oma kolmandat naist armastas sultan väga – ta oli erakordne kaunitar. Reisimisel teistesse maadesse võttis sultan ta alati kaasa, et kõik saaksid imetleda tema ilu. Kuid alati tundis sultan hirmu, et ühel päeval jätab ta teda maha ja põgeneb kellegi teise juurde.

Sultanile oli kallis ka tema teine naine – kaval ja osav intriigitsemises. Ta oli sultani usaldusisik, alati tark, heasüdamlik ja kannatlik.

Kui sultanil oli raskusi, usaldas ta need teisele naisele, ja naine aitas tal kriisidest välja tulla ja raskeid aegu üle elada.

Esimene naine oli aga kõige vanem ja sultan oli ta pärinud oma lahkunud vanemalt vennalt. Naine oli oma mehele väga truu ja andis endast kõik, et hoida ja suurendada nii sultani kui ka kogu riigi rikkust.

Kuid sultan ei tundnud oma esimese naise vastu armastust ja isegi naise sügav pühendumus ei liigutanud teda. Ta ei pööranud talle peaaegu kunagi tähelepanu.

Ja siis juhtus, et sultan haigestus. Ta vaatas tagasi oma luksuslikule elule ja mõtles: “Praegu on mul neli naist, aga kui ma suren, jään üksinda.” Ta küsis oma neljandalt naiselt:

– Ma armastasin sind rohkem kui kedagi teist. Ma andsin sulle kõik parima ja hoidsin sind erilise hoolega. Nüüd, kui ma olen suremas, kas oled valmis järgima mind surnutemaailma?

– Mitte mõtlegi! – vastas neljas naine ja lahkus ilma ühtegi sõna lisamata. Tema sõnad lõikasid sultani südamesse nagu nuga.

Kurvalt pöördus sultan oma kolmanda naise poole:

– Olen kogu oma elu sind imetlenud. Nüüd, kui ma suren, kas oled valmis järgima mind varjuvalda?

– Ei! – vastas kolmas naine. – Elu on liiga ilus! Kui sa sured, plaanin uuesti abielluda!

Sultani lein kostis sügaval hinges – nii suurt valu ei olnud ta varem kunagi tundnud. Seejärel pöördus ta oma teise naise poole:

– Olen alati pöördunud sinu poole abi saamiseks ja sa oled mulle alati abiks olnud ning olnud ka parim nõuandja. Nüüd, kui ma suren, kas oled valmis järgima mind sinna, kus kahvatud varjud ohkavad ja paluvad armu hingede valitsejalt?

– Mul on väga kahju, aga seekord ei saa ma sind aidata, – vastas teine naine.

– Kõige rohkem, mida ma sinu heaks teha saan, on korraldada sulle väärikad matused.

Teise naise vastus tabas sultanit nagu välgunool. Kuid siis kuulis ta ootamatult häält:

– Ma tulen sinuga kaasa ja jään sinuga lõpuni välja!

Sultan pöördus hääle poole ja nägi oma esimest naist – kõhetut ja vaevatud, peaaegu äratundmatuseni muutunud. Hämmeldunud sultan lausus:

– Ma oleksin pidanud olema sulle paljuski tähelepanelikum, kuni mul oli selleks võimalus!

Igal inimesel on neli naist.

Meie neljas naine – see on meie keha. Vahet pole, kui palju jõudu ja aega me sellesse paneme, et hea välja näha – keha jätab meid siis, kui me sureme.

Meie kolmas naine – see on meie karjäär, positsioon, raha, rikkus, sotsiaalne staatus. Kui me lahkume siit ilmast, jäävad need teistele.

Meie teine naine – see on meie pere ja sugulased. Pole vahet, kui palju nad meile siin elus abiks on, kõige rohkem, mida nad meie heaks teha saavad, on saata meid hauani.

Meie esimene naine – see on meie hing, keda me sageli ignoreerime õnne, võimu, rikkuse ja naudingute poole püüdlemise nimel. Kuid just hing on see, kes käib meiega kõikjal ja jääb meie juurde igavesti.

Hingest hoolimine, selle eest hoolitsemine ja arendamine on suurim kingitus, mida saame teha nii maailma kui ka endi jaoks.

Meeldis? Jaga sõpradega! Jäta oma kommentaarid.