Lapselaps kirjutab kirja oma vanaemale…

Kallis vanaema Liina,

Ma olen juba ammu tahtnud Sulle selle kirja kirjutada, aga ma ei leidnud õigeid sõnu. Täna otsustasin, et lihtsalt räägin kõigest nii, nagu see on, sest Sinuga saan ma alati olla mina ise.

Tead, ma igatsen väga meie hubaseid õhtuid. Kas mäletad, kuidas Sa õpetasid mind neid imelisi õunapirukaid tegema? Ma tunnen siiani nende lõhna, mis meenutab mulle meie kodu, kus alati oli soe ja rahulik. Iga kord, kui ma proovin midagi sarnast, tunnen hetkeks, et olen tagasi Sinu köögis, kus me koos naersime ja rääkisime kõigest.

Sa ütlesid alati, et armastus on kõige tähtsam, mida me üksteisele saame anda. Ja ma püüan elada nende sõnade järgi. Nüüd, kui ma olen täiskasvanud, mõistan, kui palju tähendasid need lihtsad hetked, mida koos veetsime. Sinu jutud sellest, kuidas asjad vanasti olid, on mulle tõeliseks varanduseks. Need aitavad mul hinnata praegust hetke ja olla tänulik selle eest, mis mul on.

Tead, vanaema, mulle tundub, et Sa olid mulle mitte ainult vanaema. Sa olid minu sõber, õpetaja ja mõnikord ka päästja. Rasketel hetkedel olid just Sinu sõnad ja kallistused need, mis aitasid mul mitte alla anda. Ma mõtlen tihti, kuidas Sa alati leidsid õiged sõnad, et mind toetada. Kuidas Sa oskasid kuulata ilma hukka mõistmata ja nägid minus alati midagi head, isegi siis, kui ma ise seda ei näinud.

Hiljuti mõistsin, et paljud asjad minu elus meenutavad Sind. Sinu armastus lillede vastu on nüüd ka minu oma. Minu aknalaual on väike fikus, ja iga kord, kui ma seda hooldan, mõtlen Sinu peale. Sa kindlasti kiidaksid mind selle eest.

Vanaema, Sa õpetasid mind alati, et kõige tähtsam on olla hea ja aus. Ma püüan elada nii, et Sa võiksid minu üle uhke olla. Ma tean, et Sa uskusid minusse alati, ja see annab mulle jõudu edasi liikuda. Sinu usk on saanud minu inspiratsiooniks.

Kirjutan seda kirja ja mõistan, kui väga ma tahan Sind uuesti kallistada, kuulda Sinu häält, tunda Sinu soojust. Kuigi meie vahel on nüüd kilomeetrid, tunnen, et Sa oled alati minuga. Sinu nõuanded, Sinu tarkus, Sinu armastus — kõik see elab minus.

Aitäh kõige eest, mida Sa minu heaks tegid. Sinu kannatlikkuse, Sinu helluse, Sinu eest, et Sa alati olid minu vaikne pelgupaik selles kärarikkas maailmas. Sa õpetasid mind, et tõeline jõud peitub headuses ja et perekondlikud sidemed on see, mis teeb meid tõeliselt õnnelikuks.

Lubadus, et kirjutan Sulle edaspidi sagedamini, vanaema. Ma tahan, et Sa teaksid, kui palju Sa mulle tähendad. Ja võib-olla kunagi räägin ma oma lastele ja lastelastele Sinust, Sinu headusest, tarkusest ja sellest, kui väga ma Sind armastan.

Armastusega, Sinu lapselaps Aleks.