45-aastane mees jagab oma järeldusi pärast kohtinguid 27-, 33- ja 47-aastaste naistega
Kujutage ette: mees, kes on küll vanemas eas, kuid noorusliku vaimuga, läheb kolmele kohtingule erinevas vanuses naistega. Iga kohtumine on justkui peegel, mis näitab meie elu erinevaid külgi, ootusi ja seda, mida tähendab olla tõeline.
Millised on tema järeldused? Pole lihtsad, kuid kindlasti puudutavad.
Lähme koos seda lugu uurima. Kas olete valmis teada saama, mida mees nende kohtingute järel armastuse ja vabaduse kohta mõistis? Lugege edasi. Järeldused osutusid huvitavateks ja arvan, et paljud üle 40-aastased mehed nõustuvad minu mõtetega.
Igaüks tahab olla õnnelik ja tal on õigus sellel teel vigu teha. Suhetes eksivad kõik ja pole olemas inimesi, kes poleks partneri valikus eksinud. Nooruses on kõik lihtsam: hormoonid möllavad, emotsioonid võtavad üle ja teevad otsuseid.
Üle 40-sena muutuvad eesmärgid: soovitakse rahu, olukorra kontrolli ja stabiilseid, sõbralikke suhteid füüsilise lähedusega. Olen tavaline mees. Tean, et paljudele naistele on mehe hammaste seisukord oluline ja mul on sellega kõik korras.
Nüüd kohtingutest. Tutvusin naistega tutvumisportaalis. Tänapäeval on muid võimalusi vähe – internet jääb peamiseks viisiks seltskonda leida. Mul on reegel: kohtinguid kohe ei lepi kokku, eelistan alguses natuke internetis suhelda, et üksteist paremini tundma õppida.
Veel üks reegel – kohtun naistega kohvikus ja maksan ise. Mulle meeldib naisi kostitada ja see võimaldab näha, kuidas naine avalikkuses käitub. Roos on kohtingu kohustuslik osa. Nõustun naiste arvamusega, et ainult kitsid mehed kardavad kulutada kohtingule 10 eurot.
See ei tee mind vaeseks ja naudin meeldivat vestlust, sest elus on vähe meeldivaid hetki, mida tasub ise korraldada. Füüsiline vorm on mul hea, tõstan raskusi. Esimene kohting 33-aastase naisega. Moodne riietus, tellib stiilselt kohvi, istub vabalt ja räägib pisiasjadest.
Meeldiv, atraktiivne välimus. Muide, mul pole autot. Mulle ei meeldi sõita, olen küllalt sõitnud ja ei näe selles vajadust. Raha on, aga autot ei vaja. Kirjavahetuses rääkisime sellest, kuid kohtingul tuli see teema jälle üles: talle ei meeldi, et mul autot pole, et kuhu siis sõita puhkusele jne. Rääkis sellest terve õhtu ja kui mõistis, et autot ei tule, lõpetas kohtingu kiiresti.
Tubli, hindab oma ja minu aega. Mina nautisin tema püüdlusi mind võita. Teine kohting 27-aastase naisega. Kirjas tunnistas ta, et eelistab vanemaid mehi. Tal polnud isa, seega temaealised talle ei sobi.
Elab hüpoteeklaenuga korteris, tal on kaks last ja osaleb mingis kunstiprojektis. Järeldasin, et ta vajab raha või ajutist toetust. Arvan, et ta lootis, et 45-aastane mees langeb tema nooruse võlu alla.
Tahtmine temaga kohtuda tekkis. Andis oma numbri. Mehed saavad aru – asi on tehnika küsimuses. Helistasin talle ja viisin kohtumised oma koju, ilma tõsiste kohustusteta. 47-aastane naine saabus suure autoga ja suure koeraga. Väike, jõuline, selgelt palju vabas õhus. Oli huvitav temaga vestelda, loeb palju, naudib looduses viibimist.
Vestlesime terve õhtu, siis sõitsime ringi, lahkusime hilja öösel, nagu vanad sõbrad. Järgmisel päeval helistasime ja selgus, et oleksin pidanud esimesena helistama. Ta tuletas meelde, et mainisin, et oskan aias töötada, ja palus, et aitaksin katuselt lund maha lükata. Ta oli valmis kohe mulle järele tulema.
Olin hämmeldunud. Aidata pole raske, kuid ma ei pea kellelegi midagi ja teen oma otsused ise. Lasteaia kasvatajat pole mul vaja. Algatas süüdistused, et oleksin pidanud talle eelmise õhtu eest kuidagi tasuma. Olin šokeeritud. Jah, see on aus, kuid see toon… Kui aga naine elab koeraga, mida muud oodata? Harjunud käsutama.
Kolme kohtingu tulemus: jätkan kohtingutel käimist, sest mulle meeldib kohvikus naisega istuda. Vestlus kohe näitab, kuidas inimene käitub voodis, konfliktides ja igapäevastes asjades.
Praegu pole veel kohanud seda, kellele tahaksin usaldada oma tundeid. Elu on protsess. Muide, naiste solvangud ei mõju mulle, olen sellest tugevam. Manipulatsioonid samuti ei toimi.
Minuga tuleb käituda ausalt, kuid selliseid naisi pole veel kohanud. Järeldus: suhtlemine on vajalik, tasub kulutada kohtingutele raha, kuid tähtsaim on hinnata oma iseseisvust ja hoida naised distantsil.
Elu on täis ootamatuid kohtumisi ja avastusi, eriti kui süda ikka veel otsib midagi, mis tundub ammu kadunud. Mõnikord toovad kohtingud rõõmu, mõnikord pettumust, kuid iga selline hetk õpetab meid väärtustama ennast, oma iseseisvust ja püsima oma soovidele truuks.
Kõik ihkame soojust ja mõistmist, kuid tihti puutume kokku teiste ootuste ja manipulatsioonidega. On oluline meeles pidada, et tõeline lähedus põhineb siirusel ja austusel, mitte püüdel teisi oma vajadustele vastavaks muuta.
Mida teie sellest loost arvate? Kas nõustute järeldustega?