Kui hoolitsesin oma haige ema eest, kaotasin kõik: abikaasa, lapsed ja isegi töö. Ma ei tea, kuidas nüüd edasi elada

Olen sattunud väga raskesse olukorda. Ehk oskab keegi mulle nõu anda, kuidas oleks parem toimida?

Viimasel ajal on mu ema hakanud sageli haigestuma ja ma pean tema eest hoolitsema. Olen väga väsinud, sest elada kahe kodu vahel on tõeliselt raske. Sellepärast tõin ema enda juurde korterisse elama.

Kes siis peaks hoolitsema mu ema eest, kui mitte mina? See on ju minu ema! Ma ei saa teda üksi jätta. Ta ei saa enam ilma kõrvalise abita hakkama.

Algul suhtus mu mees sellesse mõistvalt ja kannatlikult, kuid hiljem tüdis ta sellest väga. Esimesena andsid järele mu mehe närvid. Ta hakkas hiljem koju tulema. Ma märkasin, et ta mõtleb pidevalt oma mõtteid.

Hiljem lugesin tema sõnumeid telefonis ja sain aru, et tal on armuke. Meil oli tõsine tüli ning mees pakkis oma asjad ja lahkus minu juurest oma armukese juurde. Hiljuti esitas ta isegi lahutuspaberid.

Siis lahkusid minult ka lapsed. Nad kolisid ühiselamusse elama. Neile oli tüdinud, et vanaema unustab pidevalt asju ja teeb palju kummalisi asju – tal on juba algav seniilsus.

Nüüd on mind isegi töölt vallandatud – ma lihtsalt küsisin liiga tihti vabaks, kui emal halvem hakkas.

Nüüd olen jäänud üksi, haige ja vana ema hooldamisel. Soovides oma ema aidata, hävitasin oma pere ja kaotasin kõik.

Aga kuidas ma saaksin oma ema üksi jätta? Kuidas ma siis saaksin rahus elada? Kuid kuidas saaksin nüüd oma pere tagasi?