Vanaduspõlves hakkas vanaisa armukese pidama. Peagi jäi naine rasedaks, kuid kui vanamees sai teada, kes on lapse isa, tabas teda üllatus

Jaan oli juba üle 70, kuid tundis end endiselt veetleva mehena. Seetõttu ei kohmetunud ta, kui noor ja kaunis Ene, kellel oli alles 40 eluaastat, hakkas tema vastu huvi tundma.

Nende tutvus sai alguse juhuslikult: Jaan kaotas rahakoti, minnes apteeki, ja Ene aitas tal selle üles korjata. Jaan asus kohe komplimente tegema, ja Ene vastas: — Minu nimi on Ene. Aga kuidas teid kutsutakse?

Nii algas nende romaan, ja Jaan hakkas järjest rohkem aega Enega veetma, jättes haiget abikaasat üksi koju. Naine, mõistes, mis toimub, nuttis vaikselt akna poole pöördunult.

Jaan aga ei süüdistanud end – ta arvas, et ei pea kannatama abikaasa raske haiguse tõttu, eriti kuna arstid ennustasid tema peatselt saabuvat surma.

Mõne päeva pärast naine suri, ja Jaan ei näinud isegi matustel eriti leinavat välja.

Kiiresti lahendas ta kõik korralduslikud küsimused ja kiirustas Ene juurde: — Kallis, nüüd saad sa minu juurde kolida!

Ene kolis rõõmuga ja tegi end mehe majas kiiresti koduseks, varsti teatas ta ootamatust uudisest: — Sa saad peagi isaks! Jaan rõõmustas, kuid kahtlused tekkisid siiski.

Tema vanuses isaks saada tundus ebatõenäoline. Kahtlustades, et Ene võib teda ära kasutada, palkas ta vana tuttava detektiivi, kes oli talle kunagi võlgu jäänud. Detektiiv nõustus abistama tasuta ja soovitas Enest eemale hoida, kahtlustades, et tema kavatsused ei ole siirad.

Jaan järgnes nõuandele ja kolis paariks päevaks maale. Seal tõi detektiiv talle fotod, millel Ene oli koos noormehega – Jaak oli šokis, kui sai teada, et tegemist oli tema lapselapsega, Martiga.

Jaan ei suutnud uskuda, et Ene kohtus üheaegselt nii tema kui ka tema lapselapsega. Saabudes antud aadressile, leidis ta nad koos.

Lähenedes magamistoale, ütles Jaan vaikselt: — Ene, ma igatsesin sind! — ja seejärel pöördus Marti poole: — Mart, mida sa siin teed? — See on sulle kõigi nende aastate eest, kui sa olid vanaemale ja meile kõigile jäme, — vastas Mart, riietudes.

— Sa ei olnud kunagi normaalne vanaisa, nii et saad nüüd oma teenitud tasu!

Vestlus muutus kakluseks, mille peatas õigel ajal kohale ilmunud detektiiv. Peagi selgus, et Mart soovis sellisel viisil vanaisalt korteri ära võtta.

Ta teadis, et Jaan ei loovuta kinnisvara kindlasti lapselapsele, seetõttu meelitas ta Ene plaaniga abielluda vanamehega. Ene, kes armastas avantüüre, nõustus, eriti kui Mart lubas talle rahalist tasu. Selgus, et naise rasedus oli seotud hoopis teise mehega.

Jaan sai aru, et kõik on kadunud. Ta mõistis, et kogu elu oli valesti elanud – kohtles oma naist halvasti, pettis teda korduvalt ja tal polnud teiste sugulastega tõelisi suhteid. Nüüd jäi ta vanaduspäevil üksi, kaotades kõik, mis elus tõeliselt oluline on.