Päästetud koer kohtus orvuks jäänud kassipojaga — ja sai kohe tema emaks

Kui Sabii Hector 2022. aastal Mochaga kohtus, oli tegemist päästetud koeraga, kes oli saanud tõsise vigastuse. Juba esimesel hetkel mõistis ta, et koer on eriline. Mocha paistis silma mitte ainult oma leebe loomusega, vaid ka tugeva tahtejõuga, ja temast sai kiiresti kõige sitkem loom, keda Hector kunagi tundnud oli.

„Mochat päästeti 2022. aasta oktoobri keskel tee äärest, kus ta oli tugevalt murtud jalaga,“ rääkis Hector. „Õnneks ei olnud tal vaja operatsiooni, sest mingil hetkel kaalusime isegi amputeerimist.“

Mocha läbis tervenemisprotsessi ja peagi oli tagasi oma tavapärases vormis, nagu poleks midagi juhtunud. Kuid mis Hectorit veelgi rohkem üllatas, oli see, et Mocha hakkas peagi pärast paranemist ise hoolitsema oma väikese kasuvenna – kassipoja nimega Grogu – eest.

„Grogu oli ainult neljapäevane ja väga tilluke,“ meenutas Hector. „Alguses hoidsin teda Mochast eemal, sest ma polnud kindel, kuidas ta reageerib, kuid see kestis vaid ühe päeva. Ta nuusutas Grogu ja lakkus seejärel tema nägu ning oli temast väga hooliv.“

Mocha sai kohe Grogule asendusemaks, täites kõik ema kohustused, kuigi tal endal polnud kunagi kutsikaid ja Grogu oli hoopis teisest liigist.

„Peaaegu iga toitmise ajal jälgis ta väga tähelepanelikult ja talle meeldis eriti, kui sai pärast toitmist piimajäägid Grogu suunurkadest ära puhastada,“ rääkis Hector. „Tal oli ka instinkt ergutada teda pissima (mida teevad teised emakoerad ja -kassid), kuigi ta pole kunagi ema olnud, oli huvitav näha, kuidas ta seda teeb.“

Mochi armastuse ja hoole tõttu kasvas Grogu kiiresti suureks ja mänguhimuliseks kassiks. Kui ta lõpuks valmis lapsendamiseks, suudles Mocha Grogu hüvastijätuks ja saatis ta Jamaikalt Pennsylvaniasse, Montego Bay Loomade Varjupaiga abiga.

Kuigi Mochal puudus kogemus, ei takistanud see tal Grogut hoidmast nagu oma last. Ja kui hiljem saabusid veel teised kassipojad, kohtles ta neid samamoodi. Kummalisel kombel hoolitses ta kõikide kassipoegade eest, kuid ei võtnud endale kunagi vastutust kutsikate eest.

„Vahetevahel tuleb meil mõni väike kutsikas, keda tuleb lutipudelist toita, aga ta ei tunne nende vastu mingit huvi,“ rääkis Hector.

„Kuid väikesed kassipojad teevad teda alati õnnelikuks, ja ta on nende suhtes väga kaitsev. Ta on aidanud mul hoolitseda ja kasvatada umbes 20–30 kassipoega vaid eelmisel aastal,““ rääkis Hector.

Kuigi Mocha meeldib vanemaks saades oma kutsikatega mängida, veedab ta suurema osa oma päevast kassipoegade eest hoolitsedes.

„Tavaliselt ärkab ta umbes kell 6:30 hommikul ja siis alustame esimest toitmist ja koristamist,“ rääkis Hector. „Olenevalt kassipoegade vanusest söödetakse neid iga paari tunni tagant, ja enamikul toitmiskordadest on Mocha üleval ja aitab. Tavaliselt on viimane toitmine umbes kell kaks öösel, siis läheme magama ja viie tunni pärast alustame kõike otsast peale.“

Kui ta parajasti ei aita kassipoegi toita, on Mocha alati valvel nende käitumise parandamiseks. Talle ei meeldi, kui keegi neist haiget saab.

„Kui kassipojad mängivad ja talle tundub, et nad teevad liiga jõhkrat nalja, läheb ta neid lahutama või kui vanem kassipoeg kiusab nooremat, üritab ta neid olukorrast eemaldada,“ selgitas Hector.

Hector on pidevalt üllatunud, nähes, kui hoolikas Mocha oma kassipoegade suhtes on. Täpselt on raske öelda, miks Mocha just kassipoegade suhtes sellise hoolitsuse üles näitab, kuid Hector usub, et see on kuidagi tervendavalt mõjunud varem traumeeritud kutsikale.

„Ma arvan, et kassipoegade kasvatamine aitas Mochal anda seda armastust ja tähelepanu, mida tal endal võib-olla oma elu esimestel nädalatel ei olnud, ja temast on saanud loomupäraselt kaitsev koer,“ ütles Hector. „Talle ei meeldi näha, kui keegi tema lapsukesi kiusab või neile haiget teeb.“