„Koer on inimese parim sõber“

Ütle, kes armastab sind sellisena, nagu sa oled – olgu sa haige või terve, paks või peenike, vana või noor, õnnelik või õnnetu? Ilmselt ainult su ema ja sinu koer. Ja kui vastastikust tähelepanu, truudust, kaastunnet, pikki vestlusi ja sinu vigade tunnustamist pole vaja – siis on see ainult koer.

Koerale ei pea seletama, mille eest peab omanikku armastama. Talle ei loe, kui palju sa teenid, milline on sinu meik, kas su kott on firmamärgiga või kas sul on kõrghariduse diplom.

Koerad armastavad inimest lihtsalt niisama, ilma igasuguste tingimusteta. Isegi kui sa teda maiustega ei hellita ja teda sageli riidled, liputab ta ikkagi sulle saba ja sulab õnnest, kui sind näeb.

VANA TRUMM

Fraas „Koer on inimese parim sõber“ kõlas esmakordselt 1870. aastal USA Ülemkohtus. Selle lausus andekas jurist George Graham West, kes esindas oma koera nimega „Vana Trumm“ (Old Drum) omaniku huve.

See juhtus kaugel 1869. aastal. Elas kord imeline jahikoer. Ühel ööl sattus koer naabri territooriumile ja viimane lasi ta maha. Koera omanik esitas naabri vastu hagi ja asi jõudis välja Ülemkohtusse.

Emotsionaalset advokaadi kõnet tasub tuua täielikult, usun, et iga koeraomanik võib sellele alla kirjutada:

„Lugupeetud vandekohtunikud, inimese parim sõber selles maailmas võib tema vastu pöörata ja temast saada vaenlane. Tema poeg või tütar, keda ta armastusega kasvatas, võivad osutuda tänamatuks.

Need, kes on meile kõige lähedasemad ja kallimad, ning need, kelle kätte usaldame oma õnne ja hea nime, võivad muutuda reeturiteks. Ainus täielikult isetu inimese sõber selles egoistlikus maailmas – see, kes ei osutu kunagi tänamatuks ega salakavalaks, on tema koer.

Ta jääb inimese kõrvale nii külluses kui ka vaesuses, nii tervises kui ka haiguses. Ta magab külmal maapinnal, kus talvised tuuled metsikult lund paiskavad, ainult selleks, et olla oma peremehe lähedal.

Ta lakub kätt isegi siis, kui seal pole toitu. Kui kõik sõbrad taganevad, jääb tema alles. Kui rikkus kaob ja maine variseb kokku, püsib tema armastus kindlana nagu päike oma teekonnal üle taeva.“

Muide, alates sellest ajast seisab „Vana Trummi“ pronkskuju kohtumaja ees murul, ja igal aprillil peetakse Warrensburgis festivali „Inimese parim sõber“.